Maksumaksmine on miljonäride seas moes

Kolmkümmend kuus linnaelanikku teenisid eelmisel aastal üle ühe miljoni krooni, on Tallinna maksuamet teinud avalikkusele teatavaks. Kuna üle-eelmisel aastal deklareerisid niisugust tulu vaid seitse maksumaksjat, siis on kasv enam kui viiekordne.

Muudele statistilistele andmetele toetudes ei saa kuidagi uskuda, et Eestis on elu viis korda paremaks läinud, nagu võiks järeldada maksuametile oma üle miljoni kroonist tulu näidanud deklarantide hulgast. Seega võib oletada, et üksikisiku tulumaksu maksjad koos tööandjatega on muutunud kas just kristalselt ausaks maksumaksjaks, aga ausamaks ja seadusest rohkem pidama hakanud igal juhul.

Väga huvipakkuv on, et suuri tulusid nii meeleldi deklareeriti, samal ajal kui maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerdi isikus väidab, et ümbrikupalkadele jälile jõudmine on väga keeruline protseduur. Koguni nii keeruline, et äkki ei suuda ühteainustki konkreetset juhust meelde tuletada. Ümbrikupalga maksmise tõestamine on osutunud tegelikkuses võimatuks ka sellistel juhtudel, kui mõne konkreetse ettevõtte pahane töötaja on maksuametile kirjalikult teatanud maksupettustest oma, pahatihti endises, töökohas.

Samas on töövõtjad muutunud märksa teadlikumaks. Neid on tänapäeval raske peibutada mõnesaja lisakrooniga, et ta oleks nõus tööandja ettepanekuga võtta osa teenitud töötasust vastu ümbrikus. Paljud töötajad on enda jaoks avastanud, et neile on kasulikum palk nõnda ära näidata, nagu ta tegelikult on, sest nii on võimalik taotleda pangast laenu ja kasutada liisingufirmade teenuseid, milleks kõigeks on vaja tööandja tõendit töötaja teenitavate tulude kohta. Liisingufirmade teenuste tarbimise plahvatuslik kasv võrreldes eelmise aastaga, millest Äripäev kirjutas mõni number tagasi, tõendab sedasama.

Mida rohkem ettevõtteid erastatakse ja mida enam kodumaised kompaniid arenevad ja mida rohkem laieneb kodumaiste firmade välissuhtlus, seda sagedamini juhtub, et firma omanik palkab firma juhtimiseks tegevjuhtkonna, mitte ei hakka ise seda igapäevaselt juhtima. Kogu vastutus seaduse ees maksupettuste ilmsikstulekul lasub tegevjuhtkonnal. Seega pole tegevjuhtkond huvitatud mingite ümbrikupalkade ja muu maksupettuse kultiveerimisest ettevõttes.

Samuti on ettevõtted järjest tõsisemat huvi hakanud ilmutama firma usaldusväärse imago loomise ja säilitamise vastu. Selle tõenduseks on hulga firmade aktsiate tulek avatud turule. Avalik turg aga nõuab palju ja kontrollitud andmeid firma tegevuse kohta, ettevõtted pole huvitatud saavutatud hea maine täistegemisest.

Äripäev on kaugel sinisilmsest lootusest, et ühtäkki on kõik ettevõtjad hakanud tubliks ja mõtted riigi alttõmbamisest ei tule neile kohe üldse pähegi. Sellegipoolest on meeldiv, kui kodumaiste miljonäride hulk suureneb aastas viis korda ja kohalikul turul juba soliidsesse ikka jõudnud ja noore Eesti kapitalismi lipulaevadeks muutunud ettevõtted pingutavad, et oma renomeed mingi räpase maksuafääriga mitte rikkuda.