Vähi ja Kraft aru andma

Rahvasaadikud ootavad peaminister Tiit Vähilt ja Eesti Panga presidendilt Vahur Kraftilt vastuseid küsimustele, mis puudutavad Esoili erastamist, TAASi relvatehinguga seotud võlakirjade ülesostmist Hoiupanga poolt ning Eesti Hoiupanga ja Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga liitumist.

Tõnisson märkis, et juba ligi aasta on Eesti majandust ja üldsust hoidnud pinge all küsimused, kellele ning millistel tingimustel Esoil müüakse.

«Tänaseks on tehing teostunud, kuid üles on kerkinud rida küsimärke, millele me sooviks vastuseid,» märkis Tõnisson, kelle sõnul on Esoili erastamise teinud «huvitavaks» Tartu Kommertspangaga seonduv. Teatavasti on Hansa Kindlustuse AS esitanud Tartu linnakohtule hagi, milles vaidlustab TKP ja AA-Õligrupi vahel sõlmitud lepingu, millega TKP müüs AA-Õligrupile ühe krooni eest 90 miljoni kroonise nõude RE Eesti Kütus vastu.

«Eelnevalt müüs Eesti Pank oma võlanõude TKP vastu ühe krooni eest AA-Õligrupile,» teavitas Tõnisson, kes soovis Eesti Panga presidendilt teada, mis oli selle tehingu eesmärk ning millist kasu selle tehinguga saadi, kui samas oleks võidud see võlg välja maksta TKP varadest.

Teise küsimuse adresseeris Tõnisson valitsusele. Nimelt on Esoili erastamisjärgselt erastamisagentuuril seisukoht, et riigivaradest makstakse 70 miljonit krooni AA-Õligrupile.

«Tahame teada saada, miks seda tehakse, sest Coastal Baltica Holding võiks deponeerida 70 miljonit erikontole, ootamaks kohtuvaidluste lõppu. Miks valitsus koos EEAga soovib maksumaksjate raha välja maksta?» ootab Tõnnisson valitsuse vastust.

Lisaks soovisid Liina Tõnisson, Tõnu Kauba ja Edgar Savisaar vastuseid küsimustele, mis puudutavad TAASi relvatehinguga välja antud Eesti riigi võlakirjade ülesostmist Hoiupanga poolt. «Milline on Eesti Panga ja valitsuse kooskõlastatud osalus selles tehingus, millist liiki võlakirjadega oli tegemist,» päris Savisaar.

Ta nõudis selgitusi ka Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga ja Eesti Hoiupanga ühinemise kohta. «Mõlemas pangas on suur osa Eesti riigi hoiuressurssidest ja riigi osalus. Küsimused käsitlevad ETEKi kahjumit ning mis selle kahjumi ja halbade laenudega on toimunud,» selgitas Savisaar.

Samuti huvitas teda mõnede ETEKi majade saatus pärast kahe panga ühinemist.