Kuidas erastada telekommunikatsiooni

Üks tont käib mööda Euroopat -- telekommunikatsiooni liberaliseerimise tont. Tõepoolest, Euroopa Liidu telekommunikatsiooni nõukogu otsuse järgi peaks 1. jaanuariks 1998 ELi maade telekommunikatsiooniturul toimima vabaturu reeglid, st telekommunikatsioonifirmad ei tohi olla riiklikud struktuurid ja ühelgi neist ei tohi olla teiste ees eriõigusi. Samuti peab turg olema vaba välisinvestoritele.

Ometi on Euroopa telekommunikatsiooniturg vaba praeguseks vaid Suurbritannias, Soomes ja Rootsis. Miks siis on vabaturumajandusega harjunud Euroopas telefoniteenuste turul ikka veel monopoolsed piirangud? Teel liberaliseerimisele on tunda seal üsnagi tugevat vastuseisu. Näiteks Kreekas ei alga konkurents enne 2003. aastat, Portugal avab oma turu aastal 2000, isegi Luksemburg küsib ajapikendust aastani 2000.

Rahvusvahelise konsultatsiooni- ja kirjastusfirma The Economist Intelligence Unit (EIU) analüüsi põhjal on üheks põhjuseks telekommunikatsiooni arvamine riigile strateegiliselt tähtsate tootmisharude hulka, kõrvuti näiteks kaitsetööstusega.

Teise olulise põhjusena märgitakse tulu, mida Euroopa riikide valitsused saavad telekommunikatsiooniteenustest. Keskmiselt moodustab see 10% telekommunikatsiooniteenuste eest saadavast kogutulust. Näiteks Saksamaa valitsusele laekus selle eest aastas 9,2 miljardit dollarit, Prantsusmaa valitsus sai 5,8 miljardit dollarit. Kolmas põhjus on ametiühingute vastuseis töökohtade vähenemise tõttu. Näiteks British Telecom'i töötajate arv vähenes 240 000 töötajalt 1990. aastal 150 000 töötajale 1994. aastal.

Riigi monopoolsete õiguste osas telekommunikatsiooniteenustele ei erine Eesti kuigivõrd enamikust Euroopa riikidest. Mõnest oleme isegi ette jõudnud. Näiteks Hispaanias ja Itaalias on telefoniteenused riigi monopol, st telefoniteenuseid pakub riiklik organisatsioon. AS Eesti Telefon ei ole aga riiklik struktuur, vaid 51 protsendiga riigile kuuluv firma, millel on eriõigused vaid kaugside alal.

Kuid ühes erineb Eesti kahtlemata ELi riikidest -- see on telekommunikatsioonivõrkude tehniline seisukord ja siit tulenevalt teenuste kättesaadavus tarbijatele. Meil on see kõik praegu veel mõnevõrra madalamal tasemel kui mujal. 1992. aastal sõlmitud kontsessioonilepinguga sai Eesti Telefon lisaks piiratud monopolistlikele õigustele ka kohustuse arendada kogu Eesti side infrastruktuuri, sealhulgas ka maal ja mujal väheasustatud piirkondades, kus ühelgi eraettevõtjal ehitada ei tasuks.

Kui lõpetada eriõigused, kaoksid ka kohustused. Et telefoniside areng jätkuks ka maapiirkondades, tuleks enne ette valmistada seadusandlik baas, mis arvestaks kogu Eesti vajadusi.

Euroopas üle kivide ja kändude toimuva telekommunikatsioonituru liberaliseerimise eesmärk on tekitada reaalselt toimiv konkurents. Selleks ei ole vaja telekommunikatsiooniettevõtteid erastada, seda ELi dokumendid ei nõuagi. Eesmärgiks on monopoolsete õiguste tühistamine ja konkurents näitab, kas riigile kuuluv aktsiaselts suudab edukalt konkureerida eraomanikele kuuluvaga. Kogemused näitavad, et TELIA Rootsis ja Telecom Finland Soomes on seda suutnud.

Kuid loomulikult on võimalik riigile kuuluvate aktsiate müük erakätesse. See on ühekordne tulu. Praegu kuulub Eesti riigile vaid 51% Eesti Telefoni aktsiatest, seega ka samapalju dividende. Kas on otstarbekas seda pidevalt laekuvat osa ühekordse tulu nimel vähendada?

EIU analüüs viitab telekommunikatsiooni riiklikult strateegilisele tähtsusele. Ehk tuleks meilgi erastamist kavandades mõelda riigikaitsele. Liberaliseeritud telekommunikatsioonituruga riikides on loodud sellealane seadustik ja moodustatud laialdaste volitustega riigiametid, mis väljastavad litsentse, jälgivad ausa konkurentsi reeglitest kinnipidamist, samuti informeerivad tarbijaid ja teevad muudki. Eestis tuleb kõik see alles luua.

Kahtlemata tuleb Eesti telekommunikatsiooniturg liberaliseerida, sest seda nõuab Euroopa Liit. Iseküsimus on, kas küsida ajapikendust, nagu seda on teinud mitmed Euroopa riigid, või püüda eeltööd ära teha 1998. aasta 1. jaanuariks ja astuda siis teistega koos ühte sammu.

Potentsiaalsed konkurendid Eesti Telefonile on juba olemas. Kui turg on vaba, pole mingit põhjust kiirustada erastamisega.