Hoolimata sellest, et laenude maht on kasvanud, teatas neljast suuremast Norra pangast kolm, et nende intresside puhastulem on aasta esimesel poolel vähenenud. Intresside vahe on nelja aastaga vähenenud poole võrra ja on nüüd keskmiselt kolm protsenti, mis halvab pankade traditsioonilist laenutegevust. Osa panku, nagu Den norske Bank, Christiania Bank ja Union Bank of Norway, on suurendanud kõrvaltegevusalade netotulemit, mis moodustab juba kolmandiku nende kasumist. Need on kinnisvaraga seotud operatsioonid, valuutatehingud jm, mis kompenseerivad laenuandmise kasumi vähenemist.
Järgides panganduse rahvusvahelisi suundumusi, tungivad ka Norra pangad üha enam kindlustuse valdkonda, et saada enda kätte suuremat osa inimeste säästurahast.
Oma esimese poolaasta tulemusi avaldades teatas Den norske Bank, et intresside netotulem vähenes 21,6 miljoni Eesti krooni võrra ja oli 3,8 miljardit Eesti krooni. Muudest valdkondadest saadavad tulud kasvasid samal ajal 95 miljoni Eesti krooni võrra ja moodustasid 2,66 miljardit Eesti krooni, andes panga kogukasumist 41%.
Norra suurim hoiupank Union Bank of Norway suurendas laenumahtu 13,3%, kuid intresside netotulem kahanes 2,52 miljardilt Eesti kroonilt 2,23 miljardile kroonile. Muud tulud seevastu kasvasid 250 miljoni krooni võrra ja andsid panga kogutuludest 39%.
Konkurentsi Norra pankade vahel on suurendanud ka rahvusvaheliste laenuvõtjate tulek Norra turule. Kuna naftamaa Norra majandust peetakse tugevaks, tehakse Norra pankadelt meelsasti laene. Intressivahed on klientidele soodsad ja muudavad laenuriski minimaalseks.
Olles kogenud aastail 1988--1992 suurt laenukriisi, on Norra pangad hakanud laenude andmisse suhtuma järjest ettevaatlikumalt. REUTER-KL