Äikesepilved Eesti transiitveo tuleviku kohal

Artikkel

- Uudised
- 21. august 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äikesepilved Eesti transiitveo tuleviku kohal
Mitteametlikel andmetel on Venemaa teedeministeerium alates selle aasta 1. septembrist otsustanud tühistada Eesti ja Läti sadamate kaudu veetavate kaupade kohta seni kehtivad paarikümneprotsendilised soodustariifid Venemaa raudteel.
Samas toimub lähiajal Läti peaministri Andris Shkele ja Venemaa peaministri Viktor Tshernomõrdini vaheline tippkohtumine, kus muude küsimuste hulgas arutatakse ka Lätit läbivate kaupade soodustuste säilimist.
Peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul toob tariifide ühepoolne tõstmine kaasa transiidi osas konkurentsisituatsiooni halvenemise.
«Kui tippkohtumine toimub Lätis, siis ta lõpeb tõenäoliselt mingisuguse majanduslepinguga,» ennustas Vitsur. Eestit läbivad kaubavood võivad selle kokkuleppe tagajärjel hakata meist mööda minema ja meie naaberriikidesse koonduma, märkis ta.
Tariifide tõusmine on Vitsuri sõnul õhus olnud juba ammu. «Venemaal ei ole kohustust Eestit tariifitõusust ametlikult informeerida ja ma ei ootagi, et ta seda teeks,» ütles ta.
Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Viktor Palmeti ütlusel paneb Eesti suhtes ühepoolsete tariifide tõus siinsed sadamad väga ebasoodsasse olukorda. Kas ja kui palju transiidihinnad tõusevad, on ennustada väga raske, lisas ta.
«Eesti on vaieldamatult Venemaa jaoks kõige ebameeldivam naaber, kusjuures me ei ole ka eriti palju teinud, et neid suhteid parandada,» selgitas Heido Vitsur poliitika tagamaid. «Läti ja eriti Leedu välispoliitika on meie omast alati järeleandlikum olnud,» lisas ta. »Eesti ja Vene tippkohtumine on päevakorras ammu, kuid teoks pole see kahjuks saanud,» lisas ta.
Vitsuri sõnul peavad paljud poliitikud õigeks Venemaaga teravaid suhteid hoida. «Ma ei väida, et Eesti välispoliitika oleks halb või hea, aga me peame endale teadvustama, et poliitikas on kõigel oma hind,» ütles Vitsur. «On väga raske Venemaaga poliitiliselt teravates suhetes olla ja samal ajal Venemaa transiidi arvel elada,» selgitas ta.
RE Eesti Raudtee peadirektori Parbo Juchnewitschi ütlusel võib tariifide tõstmise mõju Eestile olla päris tõsine. «Me loodame siiski, et raudteeveo tariifid ei tõuse,» ütles ta.
Juchnewitschi sõnul toob tariifide tõus kaasa ka kulusid ja sotsiaalseid raskusi Venemaa firmadele, kes avaldavad oma valitsusele küllalt tugevat survet hinnatõusu vältimiseks.
Näiteks halveneb Venemaal niigi raske kaevurite olukord, lausus Juchnewitsch. «Me loodame majanduses toimivatele tasakaalumehhanismidele,» lisas ta.
Juchnewitschi sõnul on paljud Eestit läbivad kaubad jõudnud juba siin kinnistuda ja nende voogude katkemine on vähetõenäoline. Näitena tõi ta terminaale vajavad kaubad.
Samas on Eestil probleeme odavate kaupade -- eriti söe ja vilja -- transiidivoogude siiameelitamisega, nentis Juchnewitsch. «Näiteks väga palju sütt transporditakse Venemaalt Euroopasse Eesti asemel Leedu kaudu,» ütles ta.
Eesti mereekspediitorite liidu tegevdirektor Raivo Agabusi sõnutsi tehakse Eesti kaudu kulgevatest vedudest raudteitsi 70--80 protsenti. «Tariifide tõus puudutaks väga paljusid transpordiga tegelevaid firmasid ja Eesti majanduse jaoks oleks tariifide tõus päris tõsine krahh,» ütles ta.
Heido Vitsuri sõnul toob transiidimäärade tõus kaasa Eestit läbivate kaubavoogude vähenemise pikas perspektiivis. Kehtivaid lepinguid tariifide tõus ei mõjuta, lisas ta.
Akadeemik Mihhail Bronshteini hinnangul moodustab transiit Eesti sisemajanduslikus kogutoodangus 25--30 protsenti.
Hetkel kuum