25. august 1996
Jaga lugu:

ESB Finantskontor läheb täna pankrotti

Reedesel kohtuistungil tunnistas ka ESB Finantskontori juhatuse esimees Andres Süld, et Finantskontori maksejõuetus on püsiv. Juhatuse liige jurist Vahur Ambus lisas, et ESB Finantskontori tegevus ei olnud ilmselt efektiivne Sotsiaalpangalt pärandiks saadud võlgade tasumiseks.

Ajutine pankrotihaldur Maire Arm ütles, et ESB Finantskontoril on võlgu üle 270 miljoni krooni ning et selle täpne suurus selgub pankrotimenetluse käigus.

Sotsiaalpanga suurim võlausaldaja on Eesti Pank 206 miljoni krooniga, järgnevad Innovatsioonipank 19,3 miljoni, valitsusfondid 15,9 miljoni ja Ühispank 14,3 miljoni krooniga.

Sotsiaalpanga C-aktsionäridele ollakse võlgu 13,9 miljonit krooni. Kokku on ESB Finantskontor võlgu 1400 juriidilisele ja eraisikule, kellest 1380 on C-aktsionärid.

Põhivara on Finantskontoril 3,2 miljoni krooni eest, kuid selle tegelik turuväärtus on Maire Armi sõnul 1 miljoni krooni ringis. Bilanss kajastab veel 171 miljoni krooni ulatuses seni tagastamata laene Sotsiaalpangale, kuid neist üle 5 protsendi tagasisaamine on Armi sõnul kaheldav.

Ajutine pankrotihaldur tõi kohtus reedel välja ka peamised põhjused, miks Sotsiaalpank ja tema õigusjärglane ESB Finantskontor on püsivasse maksejõuetusse sattunud.

Esiteks, panga algusaastatel anti välja rohkesti halbu laene, neist enamik panga suuraktsionäridele, kelle ärid on tänaseks kokku kuivanud. Teiseks, laenu tagatiseks olnud pandid olid tublisti ülehinnatud. Kolmandaks, laenutegevust üritati hakata reguleerima alles alates 1993. aasta septembrist. Neljandaks, oma mõju avaldas rahareform. Viiendaks, 1994. aastal viidi Sotsiaalpangast välja riigieelarve ja munitsipaalraha. Kuues põhjus oli Armi sõnutsi Tartu mnt 13 asuva esindusliku hoone ülisuured rendikulud.

Pankrotiavalduse esitanud Eesti Panga esindaja jurist Lea Pakassaar ütles, et Andres Süld on oma kirjades Eesti Panka korduvalt informeerinud ESB Finantskontori makseraskustest ja palunud laenutähtaegu pikendada.

Tänavu juulis aga kinnitas Süld, et ESB Finantskontori maksejõuetus on siiski püsiv.

Pankrotiavalduse esitamise aluseks olid 1994. aasta septembris ja oktoobris Sotsiaalpangale likviidsusprobleemide lahendamiseks Eesti Panga antud laenud, mis koos viivistega moodustavad 143 miljonit krooni -- Eesti Pangal on ESB Finantskontorile nõudeid enam kui 206 miljoni krooni ulatuses, kuid suurema osa sellest on keskpank juba kahjumisse kandnud.

ESB Finantskontori ASi pankrotihalduriteks kinnitatakse täna suure tõenäosusega lisaks Maire Armile ka Urmas Tross, kes on ühtaegu Tartu Kommertspanga pankrotihaldur. Kuni pankroti väljakuulutamiseni on ESB Finantskontori uksed kinni pitseeritud ja turvameeste kaitse all, et mitte lasta C-aktsionäride huve esindavatel täitevametnikel kontori vara maha müüa.

Jaga lugu:
Hetkel kuum