Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ESB Finantskontor läheb täna pankrotti

    Reedesel kohtuistungil tunnistas ka ESB Finantskontori juhatuse esimees Andres Süld, et Finantskontori maksejõuetus on püsiv. Juhatuse liige jurist Vahur Ambus lisas, et ESB Finantskontori tegevus ei olnud ilmselt efektiivne Sotsiaalpangalt pärandiks saadud võlgade tasumiseks.
    Ajutine pankrotihaldur Maire Arm ütles, et ESB Finantskontoril on võlgu üle 270 miljoni krooni ning et selle täpne suurus selgub pankrotimenetluse käigus.
    Sotsiaalpanga suurim võlausaldaja on Eesti Pank 206 miljoni krooniga, järgnevad Innovatsioonipank 19,3 miljoni, valitsusfondid 15,9 miljoni ja Ühispank 14,3 miljoni krooniga.
    Sotsiaalpanga C-aktsionäridele ollakse võlgu 13,9 miljonit krooni. Kokku on ESB Finantskontor võlgu 1400 juriidilisele ja eraisikule, kellest 1380 on C-aktsionärid.
    Põhivara on Finantskontoril 3,2 miljoni krooni eest, kuid selle tegelik turuväärtus on Maire Armi sõnul 1 miljoni krooni ringis. Bilanss kajastab veel 171 miljoni krooni ulatuses seni tagastamata laene Sotsiaalpangale, kuid neist üle 5 protsendi tagasisaamine on Armi sõnul kaheldav.
    Ajutine pankrotihaldur tõi kohtus reedel välja ka peamised põhjused, miks Sotsiaalpank ja tema õigusjärglane ESB Finantskontor on püsivasse maksejõuetusse sattunud.
    Esiteks, panga algusaastatel anti välja rohkesti halbu laene, neist enamik panga suuraktsionäridele, kelle ärid on tänaseks kokku kuivanud. Teiseks, laenu tagatiseks olnud pandid olid tublisti ülehinnatud. Kolmandaks, laenutegevust üritati hakata reguleerima alles alates 1993. aasta septembrist. Neljandaks, oma mõju avaldas rahareform. Viiendaks, 1994. aastal viidi Sotsiaalpangast välja riigieelarve ja munitsipaalraha. Kuues põhjus oli Armi sõnutsi Tartu mnt 13 asuva esindusliku hoone ülisuured rendikulud.
    Pankrotiavalduse esitanud Eesti Panga esindaja jurist Lea Pakassaar ütles, et Andres Süld on oma kirjades Eesti Panka korduvalt informeerinud ESB Finantskontori makseraskustest ja palunud laenutähtaegu pikendada.
    Tänavu juulis aga kinnitas Süld, et ESB Finantskontori maksejõuetus on siiski püsiv.
    Pankrotiavalduse esitamise aluseks olid 1994. aasta septembris ja oktoobris Sotsiaalpangale likviidsusprobleemide lahendamiseks Eesti Panga antud laenud, mis koos viivistega moodustavad 143 miljonit krooni -- Eesti Pangal on ESB Finantskontorile nõudeid enam kui 206 miljoni krooni ulatuses, kuid suurema osa sellest on keskpank juba kahjumisse kandnud.
    ESB Finantskontori ASi pankrotihalduriteks kinnitatakse täna suure tõenäosusega lisaks Maire Armile ka Urmas Tross, kes on ühtaegu Tartu Kommertspanga pankrotihaldur. Kuni pankroti väljakuulutamiseni on ESB Finantskontori uksed kinni pitseeritud ja turvameeste kaitse all, et mitte lasta C-aktsionäride huve esindavatel täitevametnikel kontori vara maha müüa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Inglise keskpank astus erakorralise sammu
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.