Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Paneme metsad teenima

    Sügavatest ja pimedatest metsalaantest, mis on läbi aegade andnud ainet kollimuinasjuttudeks, saavad peagi päikesepaistelised ja hooldatud parkmetsad ning raiesmikud. Korilased, metsavahid, jahimehed, metsaameti bürokraadid ja lihtsalt loodushuvilised hakkavad seal ulukitega käsikäes marju, seeni ja tammetõrusid otsima.
    Samal ajal jookseb kusagil linnas trükimasina valtside vahelt nagu soe sai välja keskkonnaminister Villu Reiljani allkirjastatud «Metsapoliitika» veelgi uuem ja täiendatum trükk, mis keelab kodanikel ilma palkideta metsast väljumise. Tänavatel jagatakse inimestele lisaks esmastele enesekaitse- ja hügieenitarvetele tagastamatu abi korras saage ja kirveid. Ikka kaks ja kolm tükki korraga.
    Sellisele rohelise ilmavaatega inimese õudusunenäole vaatamata on Äripäev nõus keskkonnaministeeriumi poolt väljatöötatud metsapoliitika suundumustega, mille kohaselt tuleb metsaraie mahtu järgnevatel aastatel suurendada. Mets on siiski ainuke ja oluline loodusvara, millega me saame Euroopas teiste riikidega mõõtu võtta. Teda mõistlikult ekspluateerides on võimalik riigi majandusele kasu tuua, ilma et meie elukeskkond seeläbi märkimisväärselt kannatada saaks.
    Metsapoliitika eelnõu näeb ette, et praegust raiemahtu, mis küünib nelja miljoni tihumeetrini aastas, on vaja suurendada kaks korda. Selle koguse metsa ülestöötamine hoiab ära liigse mädanemise ja tagab metsade säilivuse.
    Iseasi on, kuhu ja kellele see mets müüakse ja milleks teda tarvitatakse.
    Puidufirmade äritegevus on viimasel ajal muutunud üha konarlikumaks. Puidu hinnad on madalad. Peamised ekspordipartnerid piiri taga kurdavad, et tarbimine väheneb ja raiutud on ülearu. Kodumaise tööstuse metsavajadus on nii väike, et sellest ei kõlba kõva häälega rääkidagi.
    Vähemalt viissada miljonit krooni maksev tselluloosikombinaat on osutunud õhulossiks, millega asjaosalistel on äärmisel juhul võimalik endale paar korda aastas tähelepanu tõmmata.
    Toimetus näeb taolises situatsioonis metsa mõistlikku kasutamist eelkõige selles, et raiemahtude suurenemisega paralleelselt hakatakse järjest rohkem puitu kohapeal töötlema ja seejärel eksportima. Traditsioonid ja oskused on selleks olemas. Heaks näiteks on siin Tartus asuv AS Rait, kes võitis konkursil endale õiguse ÜRO egiidi all tarnida kohalikust puidust katusematerjali Tadzhikistani.
    Ka peaks riik kiiresti lahendama maa müügiga seotud probleemid ja võimalikult suurema osa oma metsast müüma konkursi korras erakätesse. See meelitaks ligi välisinvestoreid, kes oleks huvitatud oma metsa hooldamisest ja sellele turu leidmisest.
    Kahjuks on igal palgil kaks otsa. Praegune metsapoliitika ja selle elluviijad keskkonnaministeeriumist on saanud endale palju vaenlasi põhimõtteliste roheliste ja lihtsalt loodussõbralike inimeste näol. Nende arvates ei tule mingisugune raie suurendamine kõne allagi.
    Alati on kellelegi meeldinud tatsata paljajalu samblal, emmata vaigust naksuvat männitüve või viia karmil talvel porganditega pikitud heinatuuste metsaveerele. Teised jälle leiavad rahuldust metsatööst, mööbli valmistamisest ja puiduga kauplemisest. Poole mandri suurune metsatükk peaks mõistliku lähenemise korral küll tagama selle, et neist kellegi öörahu ei kipuks segama õudusunenäod.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Järjest kõrgenev intressimäär jahutab USA eluasemeturgu
Ameerikas lähenevad hüpoteeklaenude intressimäärad 7% juurde, mis on kõrgeim alates 2007. aasta kriisist, vahendab Bloomberg.
Ameerikas lähenevad hüpoteeklaenude intressimäärad 7% juurde, mis on kõrgeim alates 2007. aasta kriisist, vahendab Bloomberg.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.