Riik ajab maksumaksja näppe taas sahtli vahele

Registri loomisel aga võib takistuseks saada kogemuste puudumine niisuguste andmete säilitamisel ja eriti veel elektroonilisel kujul. Oluline on, et need andmed säiliksid praeguste noorte töörabajate pensionile jäämiseni, s.o vähemalt 40 aastat. Võimaluse kahelda riigi võimekuses kaitsta üliolulist infot pättide ja kaabakate eest annavad kasvõi kaitseministeeriumi ning kodakondsus- ja migratsiooniameti arvutite vargused.

Imelik kogu eelnõu juures tundub kava anda sotsiaalkindlustusametile maksuhalduri staatus. Meeldetuletuseks: Eestis on rahandusministeeriumi alluvuses toimiv maksuamet. Äripäev ei näe võimalust, kuidas sotsiaalkindlustuse ametnikud oleksid hoolsamad maksukogujad kui maksuameti ametnikud. Maksuametil oleks juba ammu aeg luua ühtne arvestussüsteem, kus oleks info kõikide maksumaksjate ja -võlglaste kohta. Sotsiaalkindlustusamet saaks vajadusel info maksuvõlglaste kohta keskregistrist. Igale ametkonnale suhteliselt sarnase registri loomine ei ole mõttekas.

Suurim probleem, mis eelnõu kehtima hakates mädamunana halba haisu hakkab levitama, on kahtlemata töövõtja maksukoormuse kasv. Seni pole kuskil öeldud ja ei ole võimalik ka edaspidi mingil moel ettevõtjale ette kirjutada, et ta peab töötajate palkasid täpselt plaanitava maksuvähenemise võrra tõstma.

Kui tööandja siiski nõustub palkasid tõstma, siis vaevalt teeb ta seda üle senise tööjõukulu, mis on teatavasti töötaja palk pluss 33 protsenti sotsiaalmaksu. Sel juhul kaotab töövõtja brutopalgas, lisaks tuleb tal senisest enam tulumaksu maksta. Kõrvalleheküljel teeb Georg Männik Bico Kindlustusest puust ja punaselt selgeks, kuidas töötaja maksukoormus suureneb üle 5%.

Riigikogujad ei tohi mingil juhul kehva seadust zombie'ina kodanikke kollitama lasta .