• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prantsusmaal peegeldub kogu eurokriis

    Immigratsioonipoliitika ei muutu, maksukoorem kergeneb -- need on kaks aksioomi, mida president Jacques Chirac usu kaotanud prantslastele selgeks püüab teha.
    Mitte kõik pressifotograafid ei pildistanud seda, kuidas politsei ründas Saint-Bernardi kirikut Pariisis, kus 220 Aafrika põgenikku näljastreiki korraldasid. Osa fotograafe viibisid sel ajal Chiraci suveresidentsis Rivieras, kus president ning peaminister püüdsid luua muljet tegusast võimuduost, mis Prantsusmaa hädadele lõpu teeb.
    Meeste poosid on aga pingul. Endiselt ei ole 50 protsenti prantslastest oma presidendiga rahul, Jupp? vastu on 59 protsenti elanikkonnast.
    Poolteist aastat tagasi lubas Chirac lahendada tööpuudusprobleemi, tänaseni on näitajad ainult tõusnud. Teiseks valimisratsuks oli kitsendav immigratsioonipoliitika.
    Nädalavahetuse politseiaktsioon, mis oli suunatud näljastreiki korraldanud illegaalsete Aafrika põgenike vastu ning sellele järgenud deporteerimised on näitlik proov duo Chirac-Jupp? panusest Euroopa ühe suurima probleemi lahendamisse.
    Kui majandus satub raskustesse ning töökohad kaovad, teravneb immigrantide probleem. Prantsusmaal piisab vaid paremäärmuslasest natsionalistide liidri Jean-Marie Le Peni nimetamisest, et mõista probleemi tõsidust. Kui lahendust ei leita, tugevnevad Le Peni argumendid, mis asetavad kogu süü Prantsusmaa ning Euroopa hädade eest immigrantidele.
    Ees ootab raske sügis. Otsustamisel on valuutaliidu saatus. Prantsuse majanduse olukord saab olema baromeeter, mille järgi hinnatakse projekti teostatavust. Septembris esitavad ELi riigid üksteise järel eelarveprognoosid. Kõige osavamat eelarveakrobaatikat oodatakse Chiracilt ja Jupp?lt.
    Jupp? on teatanud, et valitsus kavatseb külmutada 1997. a kulutused 1996. a tasemel, mis tähendab kulude kärpimist 60 miljardi frangi võrra, samas kavandatakse maksukoorma kergendamist.
    Prantsuse ametiühingud valmistuvad streikideks. Eile langesid Prantsuse aktsiad järsult ning frank odavnes Saksa marga suhtes, kuna turud pelgavad, et Prantsusmaal vallandub sel sügisel samasugune streigilaine kui eelmise aasta lõpul, mis halvas Jupp? säästuplaani. Eelarvedefitsiidi alandamist kolmele protsendile ei peeta tõenäoliseks. Sel aastal on Prantsuse majanduskasv vaid ühe protsendi piires. Defitsiidi kärpimisvõimalusi raskendab ka kõrge tööpuudusnäitaja. DN-REUTER
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.