• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läti ja Leedu nägelevad merepiiri üle

    Läti ja Leedu vahelise merepiiri küsimus suurendab lätlaste rahulolematust oma lõunanaabri poliitikutega. Üks kõrge Läti riigiametnik nimetas eravestluses Leedu käitumist «hullumeelseks» ning Läti huve kahjustavaks. Läti soovib kiiremas korras ratifitseerida kokkuleppe Ameerika naftakompanii AMOCO ja selle Rootsi partneri OPABiga Läänemere naftaleiukohtade hõlvamiseks.
    Olukorda võib selgust tuua 9. septembrile kavandatud Läti peaministri Andris Shkele ning Leedu peaministri Mindaugas Stankeviciuse kohtumine, mille toimumisest on seni teatanud küll vaid Läti pool.
    Väliselt võib jääda mulje, et Läti poliitikud on püüdnud Leedu kolleegidele järele anda. Nii seimi välisasjade komisjon kui Balti assamblee presiidium on soovitanud Läti parlamendile hääletust AMOCO ja OPABiga sõlmitud lepete ratifitseerimiseks edasi lükkama.
    Sellist zhesti pole seni veel tehtud, kuna 22. augustil parlament küsimuse arutamiseni ei jõudnud. Ka nädal hiljem teemat ei käsitletud, hoolimata suurenevast survest parlamendiliikmete poolt, kes soovivad küsimuse lahendamist.
    Enim ärritab Lätit Leedu ilmne usaldamatus Läti poliitikute vastu. Naftakompaniidega sõlmitud lepingu tekstis on öeldud, et kuni merepiiri küsimuse lahenemiseni ei võeta midagi ette. Seega ei ole välisfirmadel isegi siis, kui kokkulepe ratifitseeritakse, võimalik alustada tegevust väidetaval Leedu territooriumil. AMOCO ja OPAB nõudsid ise klausli lisamist, kuna tüli võib kahjustada nende reputatsiooni ning Ameerika kompanii puhul viia alla aktsiahinna USA börsil, kuna ettevõte on segatud rahvusvahelisse piiritülisse.
    Samuti on Läti poliitikutele mõistmatu Leedu ärritus küsimuses, mille kohta on seni veel vähe fakte. Pigem annaks see, kui välismaistel naftakompaniidel võimaldatakse alustada uurimistöid, lõpuks vastuse küsimusele, kas merepõhjas leidub naftat või mitte.
    Positiivne vastus tähendaks häid uudiseid ka Leedu jaoks. Kui otsustatakse, et osa Dalderise piirkonnast kuulub Leedule, tuleb Leedust teha partner naftaleiukoha uurimisel ning hõlvamisel. Kui aga otsustataks, et Dalderise piirkond asub Läti majandustsoonis, suurendab naftaleid tõenäosust, et naftat võib leiduda ka lõunapoole jäävatel Leedu merealadel. Läti on seisukohal, et Leedu tegevus takistab küsimustele lahenduse leidmist.
    Erinevalt kätkes piiritüli lahendamine Eesti ja Läti vahel kompromissi konkreetsetes majandushuvides. Mõlemad riigid soovisid vaidlustatud piirkonnas kalapüüki jätkata ning kumbki teadis hästi, kui palju ja millise kvaliteediga kala neis vetes leidub. Võiks ju arvata, et tegelike huvide kohandamine on raskem, kui piirivaidluse lahendamine olukorras, kus majandushuvid on konkreetselt määratlemata.
    Leedu käitumine on sundinud Läti poliitikuid arvama, et Leedu mängib mängu, millel pole Dalderise lähistel asuva merepiiriga midagi tegemist.
    Näiteks võib Leedu käituda Lätiga kummaliselt, et mõjutada läbirääkimisi Venemaaga Kaliningradi piirkonna merepiiri osas . Võib-olla loodavad Leedu poliitikud, et see jätab nen- dest tugevama mulje. Teised Läti poliitikud kahtlustavad, kas Leedu käitumise taga ei ole mitte Venemaa, eelkõige Lukoili huvid, pärssimaks Lääne naftakompaniide tegevust Balti regioonis.
    Läti seimi koridorides kõneldakse üha sellest, et lepingud AMOCO ja OPABiga tuleb ratifitseerida, hoolimata, mida «hullud» leedukad ütlevad. Lõunanaaber võib käratseda, kuid taltub tõenäoliselt pärast oktoobri lõpus toimuvaid üldvalimisi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.