- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,54%8 854,18
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,05
- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,54%8 854,18
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti ja Leedu nägelevad merepiiri üle
Läti ja Leedu vahelise merepiiri küsimus suurendab lätlaste rahulolematust oma lõunanaabri poliitikutega. Üks kõrge Läti riigiametnik nimetas eravestluses Leedu käitumist «hullumeelseks» ning Läti huve kahjustavaks. Läti soovib kiiremas korras ratifitseerida kokkuleppe Ameerika naftakompanii AMOCO ja selle Rootsi partneri OPABiga Läänemere naftaleiukohtade hõlvamiseks.
Olukorda võib selgust tuua 9. septembrile kavandatud Läti peaministri Andris Shkele ning Leedu peaministri Mindaugas Stankeviciuse kohtumine, mille toimumisest on seni teatanud küll vaid Läti pool.
Väliselt võib jääda mulje, et Läti poliitikud on püüdnud Leedu kolleegidele järele anda. Nii seimi välisasjade komisjon kui Balti assamblee presiidium on soovitanud Läti parlamendile hääletust AMOCO ja OPABiga sõlmitud lepete ratifitseerimiseks edasi lükkama.
Sellist zhesti pole seni veel tehtud, kuna 22. augustil parlament küsimuse arutamiseni ei jõudnud. Ka nädal hiljem teemat ei käsitletud, hoolimata suurenevast survest parlamendiliikmete poolt, kes soovivad küsimuse lahendamist.
Enim ärritab Lätit Leedu ilmne usaldamatus Läti poliitikute vastu. Naftakompaniidega sõlmitud lepingu tekstis on öeldud, et kuni merepiiri küsimuse lahenemiseni ei võeta midagi ette. Seega ei ole välisfirmadel isegi siis, kui kokkulepe ratifitseeritakse, võimalik alustada tegevust väidetaval Leedu territooriumil. AMOCO ja OPAB nõudsid ise klausli lisamist, kuna tüli võib kahjustada nende reputatsiooni ning Ameerika kompanii puhul viia alla aktsiahinna USA börsil, kuna ettevõte on segatud rahvusvahelisse piiritülisse.
Samuti on Läti poliitikutele mõistmatu Leedu ärritus küsimuses, mille kohta on seni veel vähe fakte. Pigem annaks see, kui välismaistel naftakompaniidel võimaldatakse alustada uurimistöid, lõpuks vastuse küsimusele, kas merepõhjas leidub naftat või mitte.
Positiivne vastus tähendaks häid uudiseid ka Leedu jaoks. Kui otsustatakse, et osa Dalderise piirkonnast kuulub Leedule, tuleb Leedust teha partner naftaleiukoha uurimisel ning hõlvamisel. Kui aga otsustataks, et Dalderise piirkond asub Läti majandustsoonis, suurendab naftaleid tõenäosust, et naftat võib leiduda ka lõunapoole jäävatel Leedu merealadel. Läti on seisukohal, et Leedu tegevus takistab küsimustele lahenduse leidmist.
Erinevalt kätkes piiritüli lahendamine Eesti ja Läti vahel kompromissi konkreetsetes majandushuvides. Mõlemad riigid soovisid vaidlustatud piirkonnas kalapüüki jätkata ning kumbki teadis hästi, kui palju ja millise kvaliteediga kala neis vetes leidub. Võiks ju arvata, et tegelike huvide kohandamine on raskem, kui piirivaidluse lahendamine olukorras, kus majandushuvid on konkreetselt määratlemata.
Leedu käitumine on sundinud Läti poliitikuid arvama, et Leedu mängib mängu, millel pole Dalderise lähistel asuva merepiiriga midagi tegemist.
Näiteks võib Leedu käituda Lätiga kummaliselt, et mõjutada läbirääkimisi Venemaaga Kaliningradi piirkonna merepiiri osas . Võib-olla loodavad Leedu poliitikud, et see jätab nen- dest tugevama mulje. Teised Läti poliitikud kahtlustavad, kas Leedu käitumise taga ei ole mitte Venemaa, eelkõige Lukoili huvid, pärssimaks Lääne naftakompaniide tegevust Balti regioonis.
Läti seimi koridorides kõneldakse üha sellest, et lepingud AMOCO ja OPABiga tuleb ratifitseerida, hoolimata, mida «hullud» leedukad ütlevad. Lõunanaaber võib käratseda, kuid taltub tõenäoliselt pärast oktoobri lõpus toimuvaid üldvalimisi.
Enimloetud
2
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
4
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele