Eesti päevalehtede omani- kud võivad rahulikumalt hingata. Mõned kuud eestlastest leheomanike unenägudes kummitanud Rootsi meediakontserni Mariebergi Eestis uue päevalehe asutamise projekt on kalevi alla pandud. Kohaliku reklaami- ja päevalehtede turu tegijad ei ole veel nii kinnistunud, et uue päevalehega poleks võimalik siin läbi lüüa. Projektist loobumise põhjust tuleb otsida Mariebergi majandustulemustest, kontserni poolaasta kasum enne maksustamist oli 75 miljonit Rootsi krooni, mis on ligi viis korda väiksem eelmise aasta sama perioodi kasumist.

Äripäeval on kahju, et Rootsi meediagigant on ilmselt otsustanud jätta siinsel päevalehtede turul lainetuse tekitamata ning piirdus ainult tormihoiatusega.

Eestis on kindlasti üsna suur hulk inimesi, kes oleksid soovinud Mariebergi projekti teostumist. Nende hulgas on saatuse irooniana ka paar praeguse päevalehe omanikku, kes taotlesid projekti teostamist algsest veidi teisel kujul, st nii, et Mariebergi raha oleks investeeritud mõnda ilmuvasse päevalehte.

Mariebergi professionaalsus, kogemused ning muidugi ka raha on need kolm olulist asja, millest siinne ajakirjandus teravalt puudust tunneb. Kogu pakett kokku oleks aga tekitanud päevalehtede turul konkurentsi kasvu. Ilmselt oleks see ühele Tallinna päevalehele lõpuks üle jõu hakanud käima, ent teisest küljest oleks pannud järelejäänuid otsima oma õiget kohta ja funktsiooni ajakirjandusturul. Tänaste päevalehtede endale haaratud ahtavõitu mänguruumis visklemine aga ei ole majandusliku edukuse garantii.

Lisaks lehtede sisulise poole kvalitatiivse hüppe toimumata jäämisele võivad lugeja ning ka lehed enda kaotuseks lugeda Mariebergi plaani ühe osa, uue trükikoja ehitamata jätmist. Kahtlemata oleks teravnev konkurents sellel alal mõjunud lehtede trükikvaliteedile ja endastmõistetavalt ka trükihinnale tervistavalt.

Projektile punase tule näita- misega kaotavad peale lugejate ka ajakirjanikud, ning see kaotus on mõõdetav ka rahas. Rootsi meediainimeste lubaduste täitudes oleks teiste majandusharudega võrrelduna ajakirjanike niigi kõrge sissetulekute tase (keskmine ajakirjaniku sissetulek Eesti juhtivates ajalehtedes jätab seljataha näiteks panganduse keskmise palga) kerkinud veelgi. Loomulikult on ajakirjanike rahalise kaotuse võrra võitjateks praeguste lehtede omanikud.

Oma pitseri jätab Marieber- gi taandumine ka päevalehtede reklaamihindadele. Oletame, et Rootsi kontsern oleks praegu valjuhäälselt kinnitanud, et projekt jääb jõusse ning leht näeb ilmavalgust järgmise aasta alguses. Ilmselt oleks lisaks Eesti Päevalehele, kes juba tükk aega tagasi oma reklaamihinnad teistest kõrgemale tõstis, jätnud nüüd sügisel oma reklaamihinnad tõstmata ja äraootavale seisukohale asunud ka Sõnumileht ja Postimees. Praegu aga on sügisene päevalehtede reklaamihinna tõus enam kui tõenäoline.

Nagu igal asjal, on ka Mariebergi kiirvisiidil kaks poolt. Ühest küljest pärsib rootslaste tagasitõmbumine siinse ajakirjanduse arengutempot. Kuid teisest küljest jätab ta tee lahti ning miks ei võiks näiteks järgmisena tulla siinset õhku nuusutama ajakirjandusmagnaat Rupert Murdoch. Oleks tal ju endalgi kena vaadata, kui meediaimpeeriumi aastaraamatusse saaks ta ka Eesti kohale väikese lipukese panna.