Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rupert Murdochi oodates

    Eesti päevalehtede omani- kud võivad rahulikumalt hingata. Mõned kuud eestlastest leheomanike unenägudes kummitanud Rootsi meediakontserni Mariebergi Eestis uue päevalehe asutamise projekt on kalevi alla pandud. Kohaliku reklaami- ja päevalehtede turu tegijad ei ole veel nii kinnistunud, et uue päevalehega poleks võimalik siin läbi lüüa. Projektist loobumise põhjust tuleb otsida Mariebergi majandustulemustest, kontserni poolaasta kasum enne maksustamist oli 75 miljonit Rootsi krooni, mis on ligi viis korda väiksem eelmise aasta sama perioodi kasumist.
    Äripäeval on kahju, et Rootsi meediagigant on ilmselt otsustanud jätta siinsel päevalehtede turul lainetuse tekitamata ning piirdus ainult tormihoiatusega.
    Eestis on kindlasti üsna suur hulk inimesi, kes oleksid soovinud Mariebergi projekti teostumist. Nende hulgas on saatuse irooniana ka paar praeguse päevalehe omanikku, kes taotlesid projekti teostamist algsest veidi teisel kujul, st nii, et Mariebergi raha oleks investeeritud mõnda ilmuvasse päevalehte.
    Mariebergi professionaalsus, kogemused ning muidugi ka raha on need kolm olulist asja, millest siinne ajakirjandus teravalt puudust tunneb. Kogu pakett kokku oleks aga tekitanud päevalehtede turul konkurentsi kasvu. Ilmselt oleks see ühele Tallinna päevalehele lõpuks üle jõu hakanud käima, ent teisest küljest oleks pannud järelejäänuid otsima oma õiget kohta ja funktsiooni ajakirjandusturul. Tänaste päevalehtede endale haaratud ahtavõitu mänguruumis visklemine aga ei ole majandusliku edukuse garantii.
    Lisaks lehtede sisulise poole kvalitatiivse hüppe toimumata jäämisele võivad lugeja ning ka lehed enda kaotuseks lugeda Mariebergi plaani ühe osa, uue trükikoja ehitamata jätmist. Kahtlemata oleks teravnev konkurents sellel alal mõjunud lehtede trükikvaliteedile ja endastmõistetavalt ka trükihinnale tervistavalt.
    Projektile punase tule näita- misega kaotavad peale lugejate ka ajakirjanikud, ning see kaotus on mõõdetav ka rahas. Rootsi meediainimeste lubaduste täitudes oleks teiste majandusharudega võrrelduna ajakirjanike niigi kõrge sissetulekute tase (keskmine ajakirjaniku sissetulek Eesti juhtivates ajalehtedes jätab seljataha näiteks panganduse keskmise palga) kerkinud veelgi. Loomulikult on ajakirjanike rahalise kaotuse võrra võitjateks praeguste lehtede omanikud.
    Oma pitseri jätab Marieber- gi taandumine ka päevalehtede reklaamihindadele. Oletame, et Rootsi kontsern oleks praegu valjuhäälselt kinnitanud, et projekt jääb jõusse ning leht näeb ilmavalgust järgmise aasta alguses. Ilmselt oleks lisaks Eesti Päevalehele, kes juba tükk aega tagasi oma reklaamihinnad teistest kõrgemale tõstis, jätnud nüüd sügisel oma reklaamihinnad tõstmata ja äraootavale seisukohale asunud ka Sõnumileht ja Postimees. Praegu aga on sügisene päevalehtede reklaamihinna tõus enam kui tõenäoline.
    Nagu igal asjal, on ka Mariebergi kiirvisiidil kaks poolt. Ühest küljest pärsib rootslaste tagasitõmbumine siinse ajakirjanduse arengutempot. Kuid teisest küljest jätab ta tee lahti ning miks ei võiks näiteks järgmisena tulla siinset õhku nuusutama ajakirjandusmagnaat Rupert Murdoch. Oleks tal ju endalgi kena vaadata, kui meediaimpeeriumi aastaraamatusse saaks ta ka Eesti kohale väikese lipukese panna.
  • Hetkel kuum
Disainerite liidu juht: meil on konkurentsivõime ja Eesti majanduskasvu võti
Meie disainerite võidetud auhinnad ning rahvusvahelised üritused ‒ nagu lõppev Eesti disaini nädal New Yorgis ‒ kinnitavad, et valdkond võiks anda panuse majanduskasvu saavutamiseks, kirjutab Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova.
Meie disainerite võidetud auhinnad ning rahvusvahelised üritused ‒ nagu lõppev Eesti disaini nädal New Yorgis ‒ kinnitavad, et valdkond võiks anda panuse majanduskasvu saavutamiseks, kirjutab Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova.
Ebakindlus intressimäärade osas langetas USA aktsiaid
Kolmapäeval USA aktsiad langesid ning sulgusid madalamal, sest investorid ootasid Nvidia tulemusi ning analüüsisid Föderaalreservi viimase koosoleku seisukohti, vahendas Yahoo Finance.
Kolmapäeval USA aktsiad langesid ning sulgusid madalamal, sest investorid ootasid Nvidia tulemusi ning analüüsisid Föderaalreservi viimase koosoleku seisukohti, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Michelin võttis valikusse neli uut Eesti restorani
Värskes Michelini väljaandes on kaks Eesti restorani tärni säilitanud, valikusse on lisandunud aga neli uut söögikohta.
Värskes Michelini väljaandes on kaks Eesti restorani tärni säilitanud, valikusse on lisandunud aga neli uut söögikohta.