5. september 1996
Jaga lugu:

Reisibürood hädas oma litsentsigarantiidega

Tänaseks on Estravel tagatise esitanud, Estonian Holidays on esitanud litsentsitagatise asemel vastutuskindlustuse poliisi. Viimast aga ei ole riigi turismiameti peadirektori Silvi Bljumovitshi sõnul kehtiva litsentsimääruse järgi võimalik aktsepteerida.

Bljumovitshi sõnul võib litsentsitagatise õigel ajal esitamata jätmine olla tihti tingitud sellest, et reisibüroo töötajad ei loe litsentsiees-kirja, kus on täpselt määratletud litsentsitagatise esitamisega seotud tähtajad ja karistused nendest möödahiilimise puhul.

Bljumovitsh lausus, et litsentsi kehtivus on otseselt seotud tagatise esitamisega ning tagatise eesmärk on katta kliendile tekitatud kahju reisifirma pankroti korral. Soomes käivitub litsentsitagatis ka ajutise maksejõuetuse korral. Kui Soomes katab tagatis 100% kuludest, siis Eestis on vastav protsent 50.

Litsentsitagatise summa koosneb kahest osast. Põhitagatis on kõigil firmadel 20 000 krooni, millele lisandub reisikorraldajatel 2% aastakäibest ning reisibüroodel 1% aastakäibest. Tagatisena aktsepteeritakse pangatagatist või eritagatise kontole kantud rahalist tagatist.

Bljumovitsh tõdes, et mitmel Eesti reisibürool on raskusi litsentsitagatise esitamisega seetõttu, et samal ajal peavad reisibürood esitama tagatisi IATA-le (rahvusvaheline lennundusorganisatsioon) või Estonian Airile, sõlmima vastutuskindlustuslepingu, investeerima tarkvarasse, riistvarasse ja bro-neerimissüsteemi.

Endine Estonian Holidaysi tegevdirektor Erki Urva, kes praegu töötab samal ametikohal reisibüroos Wris, pidas reisifirmade suurimaks probleemiks seda, et tavaliselt on käibevahendid panditud pangale arvelduskrediidi saamiseks ning põhivahendid IATA garantii saamiseks. «Kui on veel vaja kolmandat garantiid turismiametile, siis on asi omadega plindris,» tõdes ta.

Suuremate reisibüroode olukorra teeb Erki Urva hinnangul eriti raskeks see, et tihtipeale on veel sõlmitud liisingulepingud või tehtud deposiidid välispartneritele. «Finantsiliselt ei kanna reisibürood seda välja,» rääkis ta. «Juba oma igapäevase te-gevuse garanteerimiseks on nii palju garantiisid mängu lastud, et pangad ei kipu seda enam andma,» lisas ta.

ASi Estravel tegevdirektor Aivo Takis märkis, et on kahe käega litsentsi poolt. «Leian, et litsentsigarantii miinimumsummat peab tõstma praeguse naljaka 20 000 krooni pealt vähemalt 50 000 krooni peale.» Tema hinnangul võiks alternatiivina kehtestada ka kohustusliku auditeeritud omakapitali nõude vähemalt 100 000 krooniga, mis oleks litsentsi iga-aastase uuendamise eeldus.

«Nii reisikorraldaja kui reisibüroo tegevus baseerub klientide usaldusel ning riiklik litsents on minu arvates kaitse liigse usalduse võimalike kurbade tagajärgede eest,» avaldas Takis oma seisukoha.

Samas märkis Urva, et temal ei oleks ühest küljest midagi selle vastu, kui litsentsitagatis kaotataks. «Me vabaneksime ühest koormast,» lausus Urva, kes on ühtlasi ka Eesti turismifirmade liidu president.

«Kui me aga seame esikohale tarbijakaitse, siis mingil määral see muidugi tagatist pakub,» vaatas Urva asjale teisest küljest, kuid tõdes samas, et garantii on absoluutselt ebapiisav juhul, kui pankrotti läheb näiteks tshar-terreise korraldav firma.

Meie esitasime Holidaysiga turismiametile kindlustuspaberid, kuid mulle tundub kindlustusfirmade pakutav produkt praegu toores, tõdes Urva. «Ta võib küll kõlvata turismiameti tingimustele, kuid ta ei kõlba selleks, milleks teda kõige rohkem vaja on -- et kaitsta turismifirmat oma kõige suuremate riskide vastu,» lausus ta. Tema sõnul võivad kõige suuremad riskid tekkida piletimüüja vea tõttu.

Silvi Bljumovitsh lausus, et vastutuskindlustuse poliisi ei saa praegu aktsepteerida seetõttu, et Eesti kindlustusturul pakutav vastutuskindlustus kehtib vaid teatud tingimustel. Ta avaldas lootust, et konkurents kindlustusturul sunnib välja töötama niisuguse vastutuskindlustuse, mis kehtib tingimusteta ning mida saab aktsepteerida litsentsitagatise asemel. Tema väitel ei aktsepteerita Eesti vastutuskindlustust mitmes riigis.

«Kuna meie välisturust moodustavad 90% Euroopa Liidu liikmesriigid, on meie kohustus oma seadustega olla võimalikult lähedal ELi nõuetele,» lausus ta. Praegu on Eestis litsents antud 235 reisifirmale, neist tegutseb tänase seisuga 180 firmat.

Jaga lugu:
Hetkel kuum