Litsentsitagatise summa koosneb kahest osast. Põhitagatis on kõigil firmadel 20 000 krooni, millele lisandub reisikorraldajatel 2% aastakäibest ning reisibüroodel 1% aastakäibest. Tagatisena aktsepteeritakse pangatagatist või eritagatise kontole kantud rahalist tagatist.
Bljumovitsh tõdes, et mitmel Eesti reisibürool on raskusi litsentsitagatise esitamisega seetõttu, et samal ajal peavad reisibürood esitama tagatisi IATA-le (rahvusvaheline lennundusorganisatsioon) või Estonian Airile, sõlmima vastutuskindlustuslepingu, investeerima tarkvarasse, riistvarasse ja bro-neerimissüsteemi.
Endine Estonian Holidaysi tegevdirektor Erki Urva, kes praegu töötab samal ametikohal reisibüroos Wris, pidas reisifirmade suurimaks probleemiks seda, et tavaliselt on käibevahendid panditud pangale arvelduskrediidi saamiseks ning põhivahendid IATA garantii saamiseks. «Kui on veel vaja kolmandat garantiid turismiametile, siis on asi omadega plindris,» tõdes ta.
Suuremate reisibüroode olukorra teeb Erki Urva hinnangul eriti raskeks see, et tihtipeale on veel sõlmitud liisingulepingud või tehtud deposiidid välispartneritele. «Finantsiliselt ei kanna reisibürood seda välja,» rääkis ta. «Juba oma igapäevase te-gevuse garanteerimiseks on nii palju garantiisid mängu lastud, et pangad ei kipu seda enam andma,» lisas ta.
ASi Estravel tegevdirektor Aivo Takis märkis, et on kahe käega litsentsi poolt. «Leian, et litsentsigarantii miinimumsummat peab tõstma praeguse naljaka 20 000 krooni pealt vähemalt 50 000 krooni peale.» Tema hinnangul võiks alternatiivina kehtestada ka kohustusliku auditeeritud omakapitali nõude vähemalt 100 000 krooniga, mis oleks litsentsi iga-aastase uuendamise eeldus.
«Nii reisikorraldaja kui reisibüroo tegevus baseerub klientide usaldusel ning riiklik litsents on minu arvates kaitse liigse usalduse võimalike kurbade tagajärgede eest,» avaldas Takis oma seisukoha.
Samas märkis Urva, et temal ei oleks ühest küljest midagi selle vastu, kui litsentsitagatis kaotataks. «Me vabaneksime ühest koormast,» lausus Urva, kes on ühtlasi ka Eesti turismifirmade liidu president.
«Kui me aga seame esikohale tarbijakaitse, siis mingil määral see muidugi tagatist pakub,» vaatas Urva asjale teisest küljest, kuid tõdes samas, et garantii on absoluutselt ebapiisav juhul, kui pankrotti läheb näiteks tshar-terreise korraldav firma.