• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Relvakauplejatele esitati süüdistus

    Kaitsepolitsei andmeil tõid kahtlusalused 1993. ja 1994. aastal salakaubana Eestisse üle 20 000 TT-püstoli ja enam kui 400 000 padrunit. Relvatehinguid tehti aktsiaseltside Kalvert ja Arguste kaudu.
    Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl ütles, et relvatehingutega võisid olla seotud ka mõned riigiametnikud, kellest osa on seni riigiteenistuses.
    Kaitsepolitsei pressisekretär Helle Sagris ütles, et kõigile seitsmele on esitatud süüdistus tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslikus hoidmises ja müümises. Enamikku neist süüdistatakse ka salakaubaveos.
    Seitsmest kinnipeetust ühele, kelle korterist leiti narkolabor koos amfetamiinitablettide ja toorainega, on esitatud ka süüdistus narkootiliste ainete ebaseaduslikus valmistamises ja hoidmises.
    Sagris sõnas, et üks kinnipeetu on tänaseks vahi alt vabastatud. Ta keeldus avalikustamast vabastamise põhjust.
    Ülejäänud kuue suhtes on kohtu nõusolekul rakendatud vahi all hoidmist kümnest päevast kuni poolteise kuuni ning nad viibivad eeluurimisvanglas. Pihl ei soostunud avalikustamast kahtlusaluste nimesid, viidates tänavu suvel kehtima hakanud seadusesättele.
    1994. aastal sai avalikuks Mart Laari valitsuse siseministri Heiki Arikese allkirjastatud rahvusvaheline impordisertifikaat, millega anti ASile Kalvert õigus tuua Eestisse suur kogus relvi ja laskemoona reekspordi eesmärgil ja mida politseiamet aktsepteeris ka pärast valitsuse määrusega pandud keeldu relvade reekspordile.
    Nii Kalvert kui Arguste tõid relvi põhiliselt Poolast. Asutamisdokumentide järgi on ASi Kalvert president Nikolai Sassolin ja ASi Arguste juhatuse esimees Ardi Sild. Arguste käest on relvi ostnud ka tänavu kevadel vangi mõistetud Tartu ärimees Vello Kütt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.