9. september 1996
Jaga lugu:

Relvakauplejatele esitati süüdistus

Kaitsepolitsei andmeil tõid kahtlusalused 1993. ja 1994. aastal salakaubana Eestisse üle 20 000 TT-püstoli ja enam kui 400 000 padrunit. Relvatehinguid tehti aktsiaseltside Kalvert ja Arguste kaudu.

Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl ütles, et relvatehingutega võisid olla seotud ka mõned riigiametnikud, kellest osa on seni riigiteenistuses.

Kaitsepolitsei pressisekretär Helle Sagris ütles, et kõigile seitsmele on esitatud süüdistus tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslikus hoidmises ja müümises. Enamikku neist süüdistatakse ka salakaubaveos.

Seitsmest kinnipeetust ühele, kelle korterist leiti narkolabor koos amfetamiinitablettide ja toorainega, on esitatud ka süüdistus narkootiliste ainete ebaseaduslikus valmistamises ja hoidmises.

Sagris sõnas, et üks kinnipeetu on tänaseks vahi alt vabastatud. Ta keeldus avalikustamast vabastamise põhjust.

Ülejäänud kuue suhtes on kohtu nõusolekul rakendatud vahi all hoidmist kümnest päevast kuni poolteise kuuni ning nad viibivad eeluurimisvanglas. Pihl ei soostunud avalikustamast kahtlusaluste nimesid, viidates tänavu suvel kehtima hakanud seadusesättele.

1994. aastal sai avalikuks Mart Laari valitsuse siseministri Heiki Arikese allkirjastatud rahvusvaheline impordisertifikaat, millega anti ASile Kalvert õigus tuua Eestisse suur kogus relvi ja laskemoona reekspordi eesmärgil ja mida politseiamet aktsepteeris ka pärast valitsuse määrusega pandud keeldu relvade reekspordile.

Nii Kalvert kui Arguste tõid relvi põhiliselt Poolast. Asutamisdokumentide järgi on ASi Kalvert president Nikolai Sassolin ja ASi Arguste juhatuse esimees Ardi Sild. Arguste käest on relvi ostnud ka tänavu kevadel vangi mõistetud Tartu ärimees Vello Kütt.

Jaga lugu:
Hetkel kuum