• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Videopiraadid tunnevad ennast vabalt

    Tramberg tõdeb, et müüdavate piraatvideokassettide maht Eestis on aasta algusega võrreldes siiski vähenenud, seda Venemaalt suurtes kogustes sissetoodavate venekeelsete litsentseeritud kassettide tõttu. Ta ütleb, et ehkki videopiraatluse vastu peaksid võitlema nii kultuuriministeerium kui politseiamet, ei tehta selle nimel tegelikult midagi.
    Kinodest ja väiksematest videosalongidest on piraatfilmid enamikus kadunud, seda suuremas mahus levivad nad aga videolaenutuspunktides ja kioskites.
    Madis Trambergi kinnitusel on võimalik kõiki filme, mida Filmimax Eestisse toob, saada ka arvukatest laenutuspunktidest, kellel mingit õigust neid levitada pole. «Politsei tõstab lärmi, kui kelleltki varastatakse 9000 dollarit maksev auto, ent kui meilt varastatakse sama kallis videofilmi levitamise õigus, jätab see kõik külmaks,» kurdab Tramberg.
    Ta tuletab politseile meelde paar kuud tagasi tehtud avaldust nelja videosalongi kohta, mis pole seni andnud mingeid tulemusi. «Filme laenutatakse rahulikult edasi, neid on juurdegi tulnud,» kurdab litsentseeritud maaletooja.
    Samasugune kogemus on ka autorite ühingu tegevdirektoril Kalev Rattusel. Tänavu kevadel reklaamiti Tartus välja üht videosalongi, kus näidatakse 1996. aasta kõige uuemaid filme. Rattuse avaldus politseile selle reklaami peale on kusagile paberite hulka ära kadunud.
    Aprillis juhtis autorite ühing avalikus kirjas ka valitsuse tähelepanu videopiraatlusele. Paar nädalat tagasi laekus riigisekretär Uno Veeringu allkirjaga vastus, et neid küsimusi on kavas arutada septembris ühel valitsuse istungil.
    Majanduspolitsei juht Veljo Aleksandrov võtab küll filmide ametlike maaletoojate etteheited politsei leige tegevuse aadressil omaks, kuid viitab ka objektiivsetele põhjustele. «Ega ühe videokassettidega kaupleva putka kinnipanek midagi ei muuda,» on Aleksandrov veendunud.
    Kõige keerulisem on tema väitel see, et igale konfiskeeritud videokassetile tuleb teha eraldi ekspertiis. Ühe konfiskeeritud kassetipartii ekspertiis võttis pea pool aastat aega, teab Aleksandrov.
    On väidetud, et Eestis tegutseb kaks piraatvideokassette valmistavat tehast -- üks Tartus, teine Tallinnas --, mis saadavad toodangut Soome turule. Üle piiri lähevad kassetid selle versiooni kohaselt ametlikult deklareerituna.
    Veljo Aleksandrov kinnitab, et ka majanduspolitseile on tehtud samalaadseid vihjeid, kuid konkreetne informatsioon piraattehaste olemasolu kohta Eestis politseil puudub.
    Eestis viibinud USA filmitootjate assotsiatsiooni esindajad on vihjanud, et Eesti võidakse kanda nende riikide nimekirja, kelle suhtes on võimalik rakendada majandussanktsioone piraatluse laia leviku tõttu. Erilist meelehärmi valmistas USA filmitootjaile tõsiasi, et Eestis levivad äsja valminud menufilmide piraatkoopiad. Kalev Rattus meenutab sellega seoses ühte käiku Kadaka turule, kus piraatkassettide müüja oli talle avameelselt tunnistanud, et kõige kiiremini on videokassetid temani jõudnud kolm päeva pärast filmi esilinastumist.
    Septembri esimestel päevadel arutas filmipiraatlusega seonduvat ka Balti Assamblee haridus-, kultuurija teaduskomitee. Läti delegatsiooni liikmed tegid seal ettepaneku seada sisse omalaadne videoregister, mis kajastaks kõiki litsentsitud maaletoojaid ja nende õigusi filmide levitamisele.
    Madis Tramberg märgib, et Eesti filmilevitajad on samalaadse ettepaneku kultuuriministeeriumile juba teinud, kuid see on jäänud tema väitel ilmselt ministeeriumis kalevi alla.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.