President kaardistab homset pangandust

Kraft seletab, et üks põhjus, mis sunnib Eesti Panka pankade ühinemist soodustama, on Eesti makromajanduslik olukord. «Ma ei taha öelda, et näitajad on kehvad, aga võiksid olla paremad,» leiab Kraft.

Käesoleva aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv on Eesti Panga hinnangutel üks, paremal juhul kaks protsenti. Varemprognoosituga võrreldes, mis nägi ette SKP kolme-neljaprotsendilist kasvu, on tegelik tulemus häbematult väike.

«Esimene poolaasta on näidanud, et Eestis majanduskasvu sisuliselt ei olnudki,» on keskpanga president väga murelik. Statistikaameti andmetel oli SKP kasv esimeses kvartalis 0,3 protsenti.

Krafti hinnang, et Eesti majanduskasv on justkui kala võrku kinni jäänud, põhineb kahel tõdemusel -- ühelt poolt on pangad hakanud selliste ettevõtete aktsionärideks, kes ei suuda neile võlgu tagasi maksta; teisalt peavad pangad väljaantud laenude tähtaegu pidevalt pikendama.

Eesti Pank näeb probleemi ka selles, et käesoleva aasta esimesel poolaastal eksport sisuliselt ei suurenenud. Eesti ekspordi kasv oli 1--1,5 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, import kasvas aga 5--8 protsenti.

«Eesti peab jätkama avatud majandusega, olema efektiivne ja kutsuv investeerimismaa,» räägib Kraft. «Investeerimiskliima peab olema väga soodne, et ekspordimahu madalast ja impordi suurest kasvust tekkiv jooksva konto defitsiit saaks kaetud uue kapitali sissevooluga.»

Otseinvesteeringute tase Eestisse on kahe viimase aasta esimese poolaastaga võrreldes vähenenud. Kapitali- ja finantskonto on säilinud küll eelmise aasta esimese poolaastaga võrreldes samal tasemel, seda aga peamiselt pankade poolt sisselaenatud raha tõttu.

«Ei peaks võib-olla häirekella lööma, aga poliitikud peavad teadma, et Eesti on siiani olnud stabiilne ja avatud majandusega riik ning poliitiline kriis, mis presidendivalimistega seoses on tekkinud, ei tohi luua analooge Ida-Euroopaga, kus toimus pööre vasakule,» põhjendab Kraft oma muret. «Välisinvestorite huvi Eesti vastu võib kahaneda ja mina näen selles probleemi,» lisab ta.

Eesti Pank on mures riigi makromajandusliku arengu pidurdumise pärast, kuna see aeglustab ka pangandusmaastiku korrastumist, mis võimaldaks Eesti Pangal osaluse kommertspankades täielikult likvideerida.

Tööstuspanga ja Hoiupanga liitumisega vähenes Eesti Panga osalus Hoiupangas. Lähenev Hoiupanga aktsiakapitali laiendamine paneb keskpanga taas küsimuse ette -- minna laiendamisega kaasa või loobuda sellest.

«Poliitika on algusest peale selge olnud -- Eesti Pank ei pea olema kommertspankade osanik,» selgitab Kraft. «Et me oleme ühe või teise panga osanik, on tulenenud konkreetsetest olukordadest ja situatsioonidest.»

Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal usub, et oktoobris toimuv panga aktsiakapitali laiendamine toob osa aktsiaid vabale turule, sest eelisostuõigust ei pruugi kõik tuumikomanikud kasutada.

Taal kahtleb eelkõige Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga (EBRD) soovis aktsiakapitali laiendamisega kaasa minna.

Eesti Panga ambitsioonis osaleda aktsiakapitali laiendamises võib kahelda seetõttu, et kui Tööstuspanga aktsionärid said keskpangalt osta ühe Hoiupanga aktsia kümne krooniga, siis uuel emissioonil peavad kõik eelisostuõigust omavad aktsionärid tasuma ühe aktsia eest peaaegu turuhinna. Olari Taal pakub, et kui aktsia turuhind on oktoobris näiteks 35 krooni, tuleb ühe emiteeritud aktsia eest maksta 33 krooni.

«Hoiupanga aktsiakapitali laiendamine ei lähe meie pikema perspektiivi poliitikaga kokku, kuid mingisuguste lühema perspektiivi eesmärkide tõttu tuleb seda võib-olla teha,» sõnab Kraft. «Kaugemas perspektiivis on Eesti Pank huvitatud oma osaluse täielikust likvideerimisest.»

Krafti kinnitusel läks Eesti Pangale Sotsiaalpanga hukk ajakirjanduses pakutud 400 miljoni krooni asemel maksma vaid 200 miljonit krooni.

Kraft lükkab ümber mitme pangajuhi käest lendu läinud arvamuse, nagu püüaks Eesti Pank meeleheitlikult potentsiaalseid probleempanku päästa. Tööstuspanga ja Hoiupanga liitumise puhul oli olemas mõlema poole huvi, tunnistab ta.

Samas kindlustab Eesti Pank kommertspankade tagalat, mille üks näide on EBRD võimalik tulek Maapanga aktsionäriks. Krafti kinnitusel on EBRD krediidikomitees heaks kiidetud investeering Maapanka.

Maapanga juhatuse esimees Malle Eenmaa lausub, et pank on investorit otsinud ka Eesti kommertspankade seast -- juttu on olnud Põhja-Eesti Panga ja Tallinna Pangaga.

Eenmaa väidab, et kuigi eelmise aasta lõpul kiirustades toimunud nelja panga liitumine on olnud valuline, sest tänaseks on vallandatud üle 150 inimese, pole Eesti Pangal Maapangale pretensioone. Kulude koomaletõmbamise eesmärgil on Maapank maha müünud ka üleliigsed lauad ja toolid.

«Eesmärk on ikkagi läbirääkimised EBRDga,» näeb Kraft Maapanga peamist võimalust edukaks saada. «EBRD investeeris Hoiupanka, mis oli oma põhja saavutanud ja läks väga kiiresti tõusu suunas. Ilmselt näeb EBRD Maapangas teatavat analoogi.»

Kraft ei usu, et Eesti pangandusturg polariseerub ja enamik nn taskupanku on sunnitud uksed sulgema.

«Eesti turg on väike, aga kui enam ei nähta arenemisvõimalust siin, on võimalik minna väljapoole -- Lätti, Leetu, Venemaale,» ütleb keskpanga president.

Kraft usub, et Hansapanga otsus osta ära üks Läti pank näitab nende ettenägelikkust. Läti suunas kiikava Tallinna Panga ja Leetu rühkiva Hoiupanga kohta ütleb Kraft, et kui arvestada Euroopa Liitu astumise perspektiivi, tuleb kusagilt alustada.

Kõrget riski tundmatule turule minekul tuleb Krafti väitel hinnata kriitiliselt, kuid kui pangal on piisavalt omakapitali, ei näe keskpanga president selles mingisugust ohtu.

Viimasel ajal on Eesti suuremad pangad asunud järjest agressiivsemalt vallutama teist rahamaailma magusat valdkonda -- kindlustust.

Kindlustusinspektsiooni peadirektor Ellen Ridaste on pankurite peale veidi pahane, et nad on pidanud kindlustust varem millekski alaväärseks või vähemtähtsaks. Nüüd kulutavad pankurid aga kindlustusinspektsiooni uksi, et Ridaste abiga oma kindlustusseltside tegevuse alustamiseks rahandusministeeriumi litsentsikomisjonilt vajalik luba saada.

Okas on Ridaste hinges pankade vastu võib-olla ka sellepärast, et Hansapanga kindlustusselts lõi inspektsioonilt vähem kui aasta tagasi üle aktuaar Indrek Holsti.

Ka Vahur Kraft tunnistab, et Eesti rahamaailm on siiani olnud väga panganduskeskne. Kogu Eesti finants-sektorist on praegu umbes 80--90 protsenti pankade käes.

Kraft leiab, et kindlustustegevusel on Eestis veel palju arenguruumi.

«Mitmed pangad on läinud kaunis aktiivselt kindlustusturule, mis on täiesti normaalne protsess,» arutleb Kraft. «Kindlustus on arenev turg ja ma ei näe selles midagi imelikku, et pangad sellega tegelevad.»

Põhjamaades viimastel aastatel täheldatavale suunale, et suuremad kindlustusseltsid loovad pankadele vastukaaluks oma panku, Kraft Eestis kohta ei näe.

«Ma ei usu, et Eestis oleks ruumi täiesti uuele pangale,» leiab Kraft. Tema hinnangul on pangandusturg Eestis praeguseks hetkeks juba täielikult välja kujunenud.