Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas pankade teguviis on klientide suhtes õigustatud?

    Iga selline sund on inimesele muidugi vastuvõetamatu ja tekitab pehmelt öeldes trotsi, kui öeldakse, et sinu kindlustusfirma ei sobi.
    Mingil määral peaks seda leevendama asjaolu, et pankadel on endal informatsioon kindlustusfirmade kohta ja see ei ole lihtsalt kapriis, et sa pead kindlustama, vaid selle taga on kindel eesmärk. Sellega tahetakse garanteerida oma laen. Kõik kindlustusfirmad ei ole mitte ühesuguse taseme ja potentsiaaliga.
    Kui põhjus on ainult selles, siis on see ka seletatav. Kui aga tulevad mängu mingid oma grupeeringu huvid, et sind ei lasta kindlustada teises kindlustusfirmas, mis on tegelikult hea, aga ei kuulu panga huviorbiiti, on muidugi kurjast.
    Me võime oma meelepaha või meelehead avaldada, aga ma usun, et see kaob varsti ära. Praegu on Eestimaal natukene pea peale pööratud seis, sest laenu puhul on soovijaid rohkem, kui seda on võimalik rahuldada.
    Loomulik on ka see, et on olemas kinnisvarafirmasid ja kindlustusfirmasid, mida ma laenu andjana ei aktsepteeri. Ma ei ole kindel, kas ülehomme on see firma pinnal ja kas ta kindlustus ka toimib.
    Pank peab ka oma tervise peale mõtlema ja sellest aspektist on osa kindlustusfirmade eelistamine seletatav, kui siin muud tegurid ei mängi. Ma usun, et selles osas tuleb praegu fatalistlikult rahulik olla.
    Kui sa tahad laenu saada või liisinguga midagi osta, siis pangast öeldakse, missuguse kindlustusfirma kindlustust või kinnisvarabüroo hindamist nad aktsepteerivad.
    See on tingitud sellest, et kui pank saab mingi hindamisakti, siis peab ta olema täiesti kindel, et see akt on kvaliteetne, sest aktile tuginedes võtab pank endale riski.
    Ta peab olema kindel, et kui kinnisvarafirma ütleb, et vara väärtus on nii palju, siis ka tegelikkuses see nii suur on. Pank vajab seda, et ta saaks kindla ja kvaliteetse informatsiooni.
    On päris kindel, et osa firmade hindamistulemused on teistest paremad ja sellest lähtudes kujundab pank välja enda suhtumise kindlatesse kinnisvarafirmadesse.
    Kuidas see loetelu välja kujundatakse, seda ei oska ma täpselt kommenteerida. Ma arvan, et see on iga panga otsustada, milliste kriteeriumite alusel nad oma usalduspartnerid välja valivad.
    See, et pangad eelistavad teatud kindlaid partnereid oma tegevuse planeerimisel, on täiesti normaalne ja igati vajalik. Diskuteerida võiks argumentide üle, mille põhjal pank firmad välja valib.
    Kui need argumendid on subjektiivsed, siis on see jama, kui aga majanduslikult põhejndatud, siis õige. Pank ise peab olema suuteline oma klientidele ütlema, millistest kriteeriumitest lähtudes on ta oma eelistused välja kujundanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
OPEC+ kärbib naftatootmist oodatust rohkem
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.