15. september 1996
Jaga lugu:

Omandireform muutub üürnikukesksemaks

«Kas asja on tagantjärele võimalik muuta, see on omaette probleem ja mina isiklikult julgen öelda, et 1996. a sügiseks ollakse lootusetult hiljaks jäänud,» märkis Liina Tõnisson. Tema sõnul on 75--80% osas omandiküsimused juba endiste omanike kaugete sugulaste kasuks lahendatud.

Tõnissoni sõnul pooldab osa riigikogu liikmeid seisukohta, et mõned omandireformi aluste seaduse muudatused peaksid saama tagasiulatuva jõu. Näiteks endiste omanike järeltulijad, kes oma vanemate varade koosseisus on saanud tagasi ka varasid, mida seal varem pole olnud, peaksid need taastagastama.

«Olen samuti selle vastu, et omanikud saavad tagasi vara, mida neil enne polnud,» nõustus Tõnissoniga õigusjärgsete omanike liidu nõunik Peeter Ploompuu.

Üürniku kaitsmiseks ütleb seaduseelnõu, et kui vara tagasi saanud isik ei pea kinni tagastamisel kehtinud rendi- või üürilepingus kehtinud kohustustest, võib omavalitsus tühistada tagastamisotsuse ja asendada tagastamise kompenseerimisega.

Arvestades vara ja kompensatsiooni erinevat väärtust, peaks see punkt Tõnissoni sõnul ohjeldama neid omanikke, kes võtavad üüri näiteks koridoris asuva tualettruumi kasutamise või autoga väravast sissesõitmise eest.

Ka ütleb omandireformi aluste seaduse muudatuste seaduseelnõu, et kui omanik üürilepingut ei pikenda, peab ta üürnikule hüvitama tema tehtud tõestatud kulutused eluruumi kapitaalremondiks või ümberehituseks.

Pole teada, kas kohus peab tõenduseks seda, kui pannakse kohtulauale keskküttesüsteemi ostmise kviitungid, või piisab tõdemusest, et aastal 1941 oli maja ilma keskkütteta ja täna tal see on, viitas Tõnisson võimalikele eesseisvatele kohtuprotsessidele.

Ploompuu otseselt oma arvamust hüvituste kohta üürnikule ei avaldanud. «Oletame, et teilt varastataks auto ja varas sellega 10 aastat ringi sõidab. Siis õnnestub teil auto kätte saada ja keegi ei ütle, et te olete endine omanik ning keegi ei arvesta sellega, et varas on vahepeal autol näiteks kolm akut vahetanud,» lausus Ploompuu.

Seaduseelnõu kohaselt on teatud juhtudel üürnikul lubatud maja parendused või kapitaalremondi osad lahkumisel kaasa võtta. «Seadus on küll väga püüdlik, aga ma ei kujuta ette, kuidas keskküttesüsteem või põrand kaasa võtta,» lausus Tõnisson.

Ploompuu sõnutsi ei lahenda probleeme ka uuendatud omandireform, kuna tegelikult puudub riiklik tahe reformi lõpetamiseks.

«Kaks inimest võiks seaduse probleemid lahendada ühe kuuga,» teatas Ploompuu. Selleks tuleks tema sõnul lihtsalt võtta riigiametnikelt vassimisvõimalus. Praegu on omandireformi läbiviimine kohalike omavalitsuste kohustus, aga mitte keegi ei tee järelevalvet, rõhutas Ploompuu.

«Kuni mingid ringkonnad näevad omandireformis äritegemisvõimalust, ei lahenda olukorda ükski seadus,» sõnas Ploompuu.

Üks võimalus, kuidas korruptsiooni vähendada, oleks Ploompuu sõnul see, kui majad tagastataks kinnistuna. «Siis ei sunnita inimest panema ümbrikusse 10 000 dollarit, et ta Viru tänava maja omanikuna ka maa kätte saaks,» lausus Ploompuu.

Omandireformi aluste seaduse muudatused laiendavad EVPde kasutamisõigusi. 1991. aasta seaduse järgi oli EVPde kasutamine vaid Eestis alaliselt elavate elanike ainuõigus.

Seaduseelnõu lubab Eestis mitte elavatel isikutel, kes pärimise teel on saanud kompensatsiooni EVPdes, osta Eestis nende ulatuses maad.

Maa osas saavad lahenduse ka isikud, kes on jätnud tagasi taotlemata maa, kus asub neile kuuluv elamu.

Seadusemuudatus puudutab juhtumeid, kus inimesed on elanud oma majas kogu elu, aga 1940. a maa riigistati ja selle tagasi küsimise hetkel nad kujutasid ette, et nad ei pea maad tagasi küsima. Nüüd annab seadus neile võimaluse esitada taotlus tagantjärele kahe kuu jooksul pärast seaduse vastuvõtmist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum