Omandireform muutub üürnikukesksemaks

Üürniku kaitsmiseks ütleb seaduseelnõu, et kui vara tagasi saanud isik ei pea kinni tagastamisel kehtinud rendi- või üürilepingus kehtinud kohustustest, võib omavalitsus tühistada tagastamisotsuse ja asendada tagastamise kompenseerimisega.

Arvestades vara ja kompensatsiooni erinevat väärtust, peaks see punkt Tõnissoni sõnul ohjeldama neid omanikke, kes võtavad üüri näiteks koridoris asuva tualettruumi kasutamise või autoga väravast sissesõitmise eest.

Ka ütleb omandireformi aluste seaduse muudatuste seaduseelnõu, et kui omanik üürilepingut ei pikenda, peab ta üürnikule hüvitama tema tehtud tõestatud kulutused eluruumi kapitaalremondiks või ümberehituseks.

Pole teada, kas kohus peab tõenduseks seda, kui pannakse kohtulauale keskküttesüsteemi ostmise kviitungid, või piisab tõdemusest, et aastal 1941 oli maja ilma keskkütteta ja täna tal see on, viitas Tõnisson võimalikele eesseisvatele kohtuprotsessidele.

Ploompuu otseselt oma arvamust hüvituste kohta üürnikule ei avaldanud. «Oletame, et teilt varastataks auto ja varas sellega 10 aastat ringi sõidab. Siis õnnestub teil auto kätte saada ja keegi ei ütle, et te olete endine omanik ning keegi ei arvesta sellega, et varas on vahepeal autol näiteks kolm akut vahetanud,» lausus Ploompuu.

Seaduseelnõu kohaselt on teatud juhtudel üürnikul lubatud maja parendused või kapitaalremondi osad lahkumisel kaasa võtta. «Seadus on küll väga püüdlik, aga ma ei kujuta ette, kuidas keskküttesüsteem või põrand kaasa võtta,» lausus Tõnisson.

Ploompuu sõnutsi ei lahenda probleeme ka uuendatud omandireform, kuna tegelikult puudub riiklik tahe reformi lõpetamiseks.

«Kaks inimest võiks seaduse probleemid lahendada ühe kuuga,» teatas Ploompuu. Selleks tuleks tema sõnul lihtsalt võtta riigiametnikelt vassimisvõimalus. Praegu on omandireformi läbiviimine kohalike omavalitsuste kohustus, aga mitte keegi ei tee järelevalvet, rõhutas Ploompuu.