Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaabellevi seaduse parandused on vildakad

    Kuigi kirjutasin alla pöördumisele «Parandusettepanekud Eesti antennifirmadelt kaabellevi seadusele», ei ole ma rahul pakutud «parandatud variandiga».
    Esiteks peab mõistma, milleks kaabellevi seadus on vajalik. Minu kui ettevõtja, eraisiku (televaataja-raadiokuulaja) ja ka aastaid selle alaga praktiliselt tegelenud inimese nägemus on järgmine.
    Kaabellevi seadus peaks panema juriidilise aluse järgmistele põhimõtetele:
    - definitsioon, mis on kaabellevi, kaabeltelevisioon, ühisantennisüsteem, individuaalvastuvõtt;
    - kes on omanik, haldaja, operaator, ehitaja, järelevalveorgan(id) ja isikud, abonent;
    - eelmises alapunktis äranäidatute õigused ja kohustused;
    - iga osaniku vastutus kaabellevi seaduse rikkumise eest.
    Millistest eeskirjadest ja normidest tuleb lähtuda ja mida järgida kaabelvõrkude projekteerimisel ja ekspluateerimisel.
    Nende põhimõtete järgimine seaduse väljatöötamisel annab nii tänastele suurfirmadele ja väikestele eraettevõtjatele kaabellevi alal mängumaa kui ka kõige tähtsama -- abonendile korraliku telepildi, raadiohääle või kindluse muu meediasaavutuse kasutamisel.
    Olgem ausad, ükski punkt, ükski lõik ei tuleta meile olemasolevas projektis meelde, et on olemas ka abonent -- inimene, kellele seda kaabellevi üldse vaja on.
    Oma isiklike parandusettepanekute ja üldse projekti esitamist ei võimaldanud väga-väga lühike aeg, mis anti ettepanekute esitamiseks. Ometi tundsin huvi selle seaduse kiirema sünni vastu juba 1994. aasta juunis, mil sideministeeriumist ja kultuuriministeeriumist lubati, et seadus on kohe-kohe tulemas riigikokku lugemisele.
    Aeg on läinud ja aastad kaovad. Piraadid tegutsevad kaabellevi vallas üha kindlamalt ja kaunimalt (abonentide arv üha kasvab), aga seadust ei ole ega ole. Praegune üllitis aga on, ausalt öeldes, Tallinna kaabeltelevisiooni ebasoodsast olukorrast päästmiseks välja mõeldud äriprojekt. Pealinnast kauges maakonnalinnas võimaldaks senine seaduseprojekt ainult pealinna kaabeltelevisioonifirmal käivitada rahapumpamismasin Levicomi rahakotti.
    Minu ettepanek on: teeme seaduse selleks, et korrastada ja seadustada tegevus Eesti inimesele meediasaavutuste kättetoimetamiseks tasemel ja kvaliteediga, mida lubab tema rahakott ja mis ei sega kaasinimeste normaalset elu häirete ja muu säärasega.
    Eespool toodud mõtted meeldivad kindlasti paljudele, paljudele jälle mitte ning kindlasti leidub ka neid, keda see ükskõikseks jätab. Aga siiski ma soovin, et igaüks, kes tegeleb kaabelleviga, ei laseks sellist seadust vastu võtta, vaid võimaluse korral paneks kirja oma ettepanekud ning esitaks need komisjonile, kes tegeleb seaduse koostamisega.
    Samuti paluks selle seaduseelnõu koostajate nimekirja avalikustamist ning avaldada komisjoni aadress.
    Seaduseelnõu, mille ma sain ASilt Levicom, tekitas oma algelisusega minus sügavaid kahtlusi selles, kas see seaduseelnõu ongi üldse pärit komisjonist, mida juhib Tõnu Naestemaa sideministeeriumist.
    Viimasel juhul on minu etteheited komisjonile kaabellevi seaduse osas küll valed, need kehtivad selle seaduseelnõu kohta, mille sain Levikomist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.