Figaro pankrotihaldur Andres Hermet sõnas, et seni pankrotivara müügist laekunud 325 000 kroonile lisandub paremal juhul veel vaid 300 000 krooni, kuid Figaro koguvõlgnevus ulatub 26 miljoni kroonini. Ehkki veel 1994. aasta bilansi järgi oli ASil Figarol põhivara üle 22 miljoni krooni, vähenes selle väärtus allahindluse tulemusena tunduvalt.
Ühispanga 18,6 miljoni kroonise nõude kõrval on Figaro suuremad võlausaldajad veel Viljandimaa maksuamet 3,8 mln, erastamisagentuur 2,6 mln ja Viljandimaa pensioniamet 1,7 mln krooniga. Erastamisagentuuri nõue tuleneb omaaegse Viljandi ELMK ostust, mille eest Figaro ei suutnud tasuda.
Andres Hermet kinnitas, et Figaro maksujõuetus ilmnes juba 1994. aastal, mis lõppes firmale 38,2 miljoni kroonise käibe juures 7,5 miljoni kroonise kahjumiga. Pankrotihalduri väitel elas Figaro tunduvalt üle oma tegelike võimaluste.
Ühispangalt, Põhja-Eesti Pangalt ja Hansapangalt oli Figaro kokku laenu võtnud ligi 26 miljonit krooni, võlg kahele viimati mainitud pangale suudeti kuidagi siiski kustutada.
Aastail 1993--1994 võetud lühiajalisi laenusummasid kasutati Hermeti väitel põhiliselt paljuski tarbetute olmeruumide rajamisele ümber väikese saeveski.
Ilmselt oktoobris kinnitatakse ASi Figaro jaotusettepanekud. 8. oktoobril tulevad Viljandi maakohtus arutusele hagiavaldused 500 000 krooni nõudes Figaro kahe endise juhi Harri Raudvere ja Sven Sillamaa vastu, kes käendasid pangalaene.