Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas taolised proportsioonid eelarves on põhjendatud?

    Loomulikult ei rahulda mind haridusministeeriumile eraldatud summade suurus ja paljuski ma leian, et haridussüsteemi olukord jääb kahetsusväärselt kehvaks ka 1997. aastal.
    Aga ma ei tahaks tänases Eesti riigis ja niisuguses üldpoliitilises olukorras vastandada haridusministeeriumi huvisid kaitseministeeriumi omadega. Samuti ei tahaks ma pärast valitsuses saavutatud tasakaalu tekitada ametivendade vahel tüli. Lisaksin vaid enda poolt niipalju, et päris kindlasti ei ole haridusministeerium kõige rikkam ministeerium ja seetõttu ei oleks teatud ümbervaatamised ka päris asjakohatud.
    Strateegiliselt oleks riigi julgeoleku seisukohalt palju tähtsam, et noored saaks hea hariduse, mis edendaks meie majandust ja meelitaks siia investeeringuid. Kui kaitsekulusid järsult suurendatakse, tuleks oluliselt suurendada ka kaitsesummade investeerimist inimkapitali.
    Küll aga tuleb reaalselt tõdeda, et Eesti kaitsekulutuste tase päris kindlasti ei vasta normatiividele, mida peetakse vajalikuks NATO riikides kulutada.
    Ma saan aru, kui öeldakse, et kui te ise oma kaitsevõimele tähelepanu ei pööra, siis ei saa kahjuks seda teha ka teised.
    See, et kaitseministeeriumi kulutused on järgmisel aastal esikohal, on paratamatus. Meil ei ole teist võimalust Euroopa julgeolekustruktuuridega integreeruda. NATO on vastastikuse kaitse organisatsioon, mis eeldab mõlemapoolset panust.
    Kui meile on esitatud nõue, et kaitsekulud tuleb koguproduktist nii ja nii suure osani viia ja samas oleme vastu võtnud otsuse, et ilma NATOta ei püsi me iseseisva riigina kuigi kaua, siis peame kaitsekulutustele rohkem tähelepanu pöörama. Võib isegi juhtuda, et järgmise aasta keskpaiku tuleb selle nimel väikene laen teha.
    Teistele ministeeriumitele on eelarves vähem kulutusi ette nähtud, kuid ka sinna pole midagi parata. Kõigile niikuinii ei jätku. Haridusministeerium näiteks on kuskil keskmiste hulgas, aga arvatavasti hakkab TALO tegevus vilja kandma ja nende olukord võib paraneda.
    Me tahaksime, et raha jätkuks kõigile piisavalt, kuid selleks läheks vaja veel paar-kolm miljardit. Eelarve üle tuleb äge vaidlus. Vajadused järjest kasvavad. Kindlasti tuleb sadadesse ulatuvaid ühe-kahemiljonilisi parandusettepanekuid, millest enamik jääb kahjuks rahuldamata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Inglise keskpank astus erakorralise sammu
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.