Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Dublinis võtab uus Euroopa-leping ilmet
Laupäeval Dublinis toimunud ühepäevasel tippkohtumisel tõotasid ELi riikide liidrid kiirendada läbirääkimiste tempot, mis valmistavad Euroopa Liitu ette uute liikmete vastuvõtmiseks Kesk- ja Ida-Euroopast ning Vahemeremaadest.
Ehkki valitsustevahelise konverentsi (IGC) läbikukkumise kartused ei ole hajunud, on osalejate sõnul põhiküsimustes täheldatud seisukohtade lähenemist. Seda eelkõige välis- ja sisepoliitika, tööhõive, institutsionaalse reformi ning kontseptsiooni osas, mis võimaldab riikidel liikuda erinevas tempos.
Bloki välis- ja kaitsepoliitika ühitamiseks on kavas luua üksus, mis hakkab tegelema liikmesriikide välispoliitiliste seisukohtade koordineerimisega. Nii on kriisi puhkedes blokil selge ülevaade valitsevatest hoiakutest.
Üksmeelselt leitakse, et liidu ühised jõupingutused kuritegevuse ning narkokaubanduse ohjeldamiseks ning immigrantide probleemi lahendamiseks aitaks liidu kodanike jaoks mõtestada bloki tähtsust.
Katse tõsta ELi populaarsust on ettepanek lülitada lepinguteksti «tööhõive peatükk», tehes hõiveprobleemide lahendamise bloki ühiseesmärgiks.
Suurimad erimeelsused valitsevad läbirääkimistel selles osas, kuidas reformida ELi institutsioone, tagamaks nende efektiivsust laienenud liidu tingimustes.
Riigid ei loobu hea meelega vetoõigusest, samuti ei taheta kaotada õigust valida liikmeid Euroopa komisjoni või olla ELi eesistujaks.
Erineva arengutempo osas annab uus leping riikidele, kes soovivad kiiremini integreeruda, taolise võimaluse. Kontseptsiooni rakendatakse juba ühisraha küsimuses, Schengeni kokkuleppes ning Suurbritanniale tagatud eriõigustes. Samas võib selline suundumus mõjuda pigem Euroopat lõhestavalt kui ühendavalt.
Läbirääkimiste kulminatsioon Amsterdami tippkohtumisel 1997. a juunis märgib üksnes algusfaasi aastas, mil blokil on ees rida raskeid katsumusi koos võimalike nurjumistega.
Napilt 12 kuu pärast tuleb ELil võita uuele lepingule skeptilise elanikkonna toetus, otsustada, millised riigid liituvad rahaliiduga 1999. a, alustada liitumisläbirääkimisi 12 liikmekandidaadiga ning alustada eelarve revideerimist, et otsustada, kes uues Euroopas on maksja ning kes saaja poole peal.
Kolmes suuremas ELi riigis toimuvad parlamendivalimised ning paralleelselt käimasolev ning niisama keerukas NATO laiendamine teevad läheneva sajandilõpu veelgi etteaimamatuks. REUTER-ÄP