• OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
  • OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis ning kui ta asub mõnda teise riigiametisse, siis tema volitused saadikuna lõpevad ennetähtaegselt.
1994. a ei lugenud riigikogu töökorra seadus riigiametiks riigiettevõtte haldusnõukokku kuulumist. Nii kuulus enamik saadikuid riigifirmade haldusnõukogudesse, mõned koguni kolme. Haldusnõukogu liikme palgaks on määratud kolme kuu miinimumpalk, seega teenisid mõned rahvaasemikud lisatasu kuni üheksa miinimumpalka.
1994. aastal leidis õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli, et ka saadiku kuulumine riigiettevõtte haldusnõukokku tähendab tema töötamist teises riigiametis, mis on vastuolus põhiseadusega. Sellega nõustus oma otsuses ka riigikohus ning saadikud kaotasid meeldiva lisatasu teenimise võimaluse.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele