Saadikute haltuurast

Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis ning kui ta asub mõnda teise riigiametisse, siis tema volitused saadikuna lõpevad ennetähtaegselt.

1994. a ei lugenud riigikogu töökorra seadus riigiametiks riigiettevõtte haldusnõukokku kuulumist. Nii kuulus enamik saadikuid riigifirmade haldusnõukogudesse, mõned koguni kolme. Haldusnõukogu liikme palgaks on määratud kolme kuu miinimumpalk, seega teenisid mõned rahvaasemikud lisatasu kuni üheksa miinimumpalka.

1994. aastal leidis õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli, et ka saadiku kuulumine riigiettevõtte haldusnõukokku tähendab tema töötamist teises riigiametis, mis on vastuolus põhiseadusega. Sellega nõustus oma otsuses ka riigikohus ning saadikud kaotasid meeldiva lisatasu teenimise võimaluse.

Vaatamata õiguskantsleri ja ja riigikohtu seisukohtadele figureerivad aga parlamendi saadikute nimed mitme riigifirma nõukogudes edasi. Näiteks kuulub riigikogu liige Feliks Undusk EMEXi nõukokku, Aap Neljas on aga Liviko uue nõukogu liige, mille esimees on teine riigikogulane Eino Tamm.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv ei nõustu süüdistustega ja kinnitab, et nii see päris ei ole, sest õiguslik käsitlus on muutunud. Riigiettevõte oli riigiasutus ja haldusnõukokku kuulumine tähendas riigiametis olemist.

Äriregistrisse kandes muudetakse aga riigifirmad, sh EMEX ja Liviko, aktsiaseltsideks. Tegemist ei ole enam mitte riigiasutusega vaid eraõigusliku juriidilise isikuga, kus riik on aktsionär.

Saadikute kuulumine aktsiaseltsi nõukokku, mis teostab ettevõtte üle kontrollfunktsiooni, ei ole Daimar Liivi kinnitusel põhiseadusega vastuolus.