Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tarbekunstil rasked ajad

    Keegi ARSi seitsmest järeltulijast ei saa kiidelda suure kasumiga, hea kui ots-otsaga kokku tullakse. Endistele ARSi töötajatele kuuluvaid väikefirmasid kummitavad võlad, nende aastakäibed kõiguvad miljoni krooni piiril. Ettevõtete seadmed on vananenud ja kunstnikest omanikel jääb vajaka majandamis- ning juhtimisoskustest.
    Ühe seitsmest ARSi järeltulijast, ASi ARS Mood, aktsionäri ja moekunstniku Liivia Leshkini sõnutsi on ARSi majas tootmine kohutavalt kallis. «Maja on planeeritud sovjetliku raiskamise ajastule,» räägib Leshkin. «Kasumit ei tule veel sellepärast, et meie kunstnik ei suuda konkureerida kolleegidega mujalt maailmast. Ilmselt ei ole meil nii palju geniaalseid ideid,» nendib Leshkin.
    Leshkini arvates võib Eesti tarbekunsti suhteliselt viletsa seisu põhjuseks olla ka see, et riigikorra vahetusega murdus paljude kunstnike selgroog. «Kunstiinimesed elavad ju ikka kõik palju valulisemalt läbi. Kui enne ülistati meie tarbekunstnikke taevani, siis nüüd on nad täielikult unustatud,» arutleb Leshkin.
    Nõukogude ajal oli ARS tegevussuuna poolest unikaalne ettevõte kogu maailmas, kuna ühendas paljusid erinevaid tarbekunstnikke. Pärnu maantee majas asusid nahkehistöö -, keraamika -, dekoratiivkudumise -, tekstiili- ja kujundustööde ateljeed.
    ARS oli vabastatud riigimaksudest. Selle asemel oli kindel maks kunstnike liidule. Saadud raha kasutas liit näituste korraldamiseks ja üksikkunstnike toetamiseks.
    Head ajad lõppesid koos Eesti iseseisvumisega. Ettevõte muutus 1991. a maksukohuslaseks. Samal ajal vähenes rahva ostujõud ja ARS kaotas idaturu.
    Leidmaks väljapääsu pankrotieelsest seisust kutsus ARSi toonane direktor Rain Oks 1995. aasta alguses ettevõtte olukorda hindama Saksa majanduseksperdid. Viimased jõudsid järeldusele, et olukorrast on kolm väljapääsu: müüa kogu ARSi vara, muuta täielikult ettevõtte profiili või anda tootmine rendile.
    Otsustati kasutada kolmandat varianti ja korraldada rendikonkurss. Sellel osalejatest eelistati endistest ARSi töötajatest või kunstnike liidu liikmetest moodustatud aktsiaseltse.
    Rendilepingud sõlmiti kümneks aastaks. «Rentnikud said ka pooltooted, seadmed ja materjalid väikse protsendiga mõne aasta peale laenuks,» räägib ARSi direktor Andres Liiv.
    Liivi sõnade kohaselt oli uutel omanikel alguses väga raske toime tulla, kuna kunstnikud ei osanud oma aktsiaseltse kasulikult majandada. «Praeguseks on olukord aktsiaseltsides juba paranenud. Kunstnikud on õppinud majanduslikult mõtlema. Nad on näiteks aru saanud, et igale seadmele ei ole vaja omaette ruumi ja tulutult seisnud pinnad välja rentinud,» on direktor rahul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Tarmo Ulla: ettevõtjate panus haridusse saaks olla veelgi suurem
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Augustis kahanes töötleva tööstuse tootmismaht pooltel tegevusaladel
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.

Olulisemad lood

Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.