• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfond tahab endale Leksist ühte kolmandikku

    Leksi nõukogu esimees Guido Sammelselg ütles, et temale teadaolevalt kavatsevad kõik senised aktsionärid proportsionaalselt neile praegu kuuluvate aktsiatega osaluse Leksis säilitada. «Tallinna Pank kasutab oma õigust aktsiaid märkida,» kinnitas Sammelselg, kes on ka Tallinna Panga nõukogu esimees.
    Hüvitusfondi peadirektor Arle Mölder lausus, et fond soovib oma osalust Leksis suurendada seniselt 7,6 protsendilt kuni 34 protsendile. Ta lausus, et praegu peab Hüvitusfond läbirääkimisi kindlustusseltsi eraisikutest aktsionäridega, kellelt Hüvitusfond soovib osa aktsiaid ära osta.
    Arle Mölder sõnas, et lõpliku otsuse, kui suureks Hüvitusfondi osalus Leksis kujuneb, võtab vastu Hüvitusfondi nõukogu, mis tuleb kokku 23. oktoobril.
    Leksi omanike struktuuris toimus oluline muudatus juba kevadel pärast kindlustusseltsi aktsionäride üldkoosolekut, kui Tallinna Panga osalus langes 86 protsendilt 52,5-le. Ülejäänud Leksi aktsiad jagunevad finantsdirektor Aarne Orava kinnitusel järgmiselt: 7,6 protsenti aktsiatest kuulub Hüvitusfondile, 0,4 protsenti eraettevõtetele ja 39,5 protsenti Leksi ja ASiga Talinvest seotud eraisikutele, kelle seas on ka Guido Sammelselg, Talinvesti juhatuse esimees Jaak Roosipuu, Leksi juhatuse esimees Raul Kastan ja mitmed teised Leksi juhtkonna liikmed ning Tallinna Pangaga seotud isikud.
    Guido Sammelselg rääkis, et järgmise aasta esimese poole jooksul tuleb turu arengust lähtuvalt suurendada Leksi kapitali täiendavalt 10--20 mln krooni võrra. «Võib vabalt juhtuda, et see läheb välisinvestoritele, kuid räägime ka Eesti investeerijatega,» lisas Sammelselg. «See on vajalik selleks, et saaks Leksi aktsiatega börsile tulla.»
    Arle Mölder lisas, et Hüvitusfond soovib oma osalust Leksis suurendada ka seetõttu, et Leks võib esimese kindlustusseltsina jõuda Tallinna börsi põhinimekirja. «Loodame dividendidele, aga loomulikult ka aktsiahinna tõusule,» lausus Mölder.
    Varem on börsile mineku soovist teatanud ka AS Eesti Kindlustus, mille peadirektori Ivar Virkuse sõnul tahab Eesti Kindlustus börsile jõuda 1997. a teisel poolel. Eesti Kindlustus kavatseb enne seda emiteerida veel aktsiaid.
    Guido Sammelselja prognooside kohaselt jõuavad nii Leks kui Eesti Kindlustus börsile enam-vähem samas graafikus 1998. aasta esimesel poolel, sest varem ei vasta kindlustusseltsid börsi põhinimekirja nõuetele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
USA tarbijakulutused detsembris langesid
Täna avaldatud Tööministeeriumi majandusandmetest selgub, et USA tarbijakulutused langesid detsembris 0,6%, viidates majandus taastumise aeglustumisele, vahendab Reuters.
Täna avaldatud Tööministeeriumi majandusandmetest selgub, et USA tarbijakulutused langesid detsembris 0,6%, viidates majandus taastumise aeglustumisele, vahendab Reuters.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Riigi uus radarisüsteem avab tuuleenergiale suure osa Mandri-Eestist
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.