- OMX Baltic−0,43%300,96
- OMX Riga0,1%894,29
- OMX Tallinn−0,36%2 073,72
- OMX Vilnius−0,05%1 200,53
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,13%8 796,98
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
- OMX Baltic−0,43%300,96
- OMX Riga0,1%894,29
- OMX Tallinn−0,36%2 073,72
- OMX Vilnius−0,05%1 200,53
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,13%8 796,98
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kütusefirmad süüdistavad tolli
Tolliameti esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik jäi endale kindlaks, et kuivõrd AS Parevek oli imporditud kütuse edasi müünud, seega koos omandiõigusega kaotanud ka kasutamisõiguse, oli ta selle kasutusele võtnud, milleks tal aga tolli luba ei olnud. Leppik viitas rahandusministeeriumi määrusega kehtestatud korrale, mis sätestab, et kauba kasutamine enne lõplikku tollivormistust ja vajalike riigimaksete tasumist on keelatud, juhul kui tolliga pole vastupidises kokku lepitud.
Aktsiaseltside AA-Trading ja Eriõli esindaja vandeadvokaat Andres Alas avaldas arvamust, et kauba erikonfiskeerimist käsitlevad tolliseaduse sätted on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Kui tolliseadus sätestab, et erikonfiskeeritav kaup läheb tasuta riigi omandisse, siis põhiseaduse kohaselt tohib omandit ilma omaniku nõusolekuta võõrandada üksnes õiglase ja kohese hüvituse eest.
Alas juhtis kohtu tähelepanu sellele, et erikonfiskeeritud kaup ei olnud salakaup, vaid Eestisse legaalselt toodud kütus, mille kohta olid tollile ka eeldeklaratsioonid esitatud. Andres Alas jõudis järeldusele, et kõnealuse legaalse kütuse erikonfiskeerimine oli igal juhul seadusevastane. Ka toll ise ei ole oma protokollis ja konfiskeerimisotsuses pidanud vaidlusalust kütust salakaubaks.
ASi EK esindaja advokaat Marti Hääl märkis, et toll oli teadlik Pareveki toodud kütuse üleminekust kolmandate isikute omandisse. Hääl ütles, et pealegi oli tolliamet ise andnud 11. aprillil Parevekile õiguse kümnepäevasele soodustusele riigimaksete tasumisel pärast kauba lõppdeklaratsiooni esitamist.
ASi M&V esindaja vandeadvokaat Maria Mägi sõnas, et tolliamet on segi ajanud sõnade «kasutamine» ja «käsutamine» tähenduse. Ta leidis, et tolliameti protokollis leiduv väide «Parevek võttis kütuse kasutusele ilma tolli loata», millele tuginedes kütus erikonfiskeeriti, on väär. Üldlevinud tähenduses on kasutamine vara kasulike omaduste tarbimine, käsutamine aga vara staatuse määramine. Mägi juhtis tähelepanu sellele, et ka seaduseandja ise teeb käsutamise ja kasutamise vahel vahet.
Pareveki algatatud kohtuvaidluses tolliametiga peab selgus saabuma täna, mil Tallinna halduskohus teeb otsuse. Istungil osalenud kütusefirmade esindajad andsid mõista, et Parevekile soodsa kohtuotsuse korral ootavad tolli materiaalsed nõuded.
Näiteks AS M&V tasus juba mais kütuse eest 3,7 mln krooni, kusjuures talle kuuluv erikonfiskeeritud kütusekogus on üks väiksemaid, 144 000 kg. Nelja firma peale kokku on see summa aga kümneid kordi suurem, sest üldse erikonfiskeeris toll üle nelja miljoni kilogrammi mitmesugust kütust.
Ei Andres Alas ega Maria Mägi osanud reedel veel öelda, kui suureks kütusefirmad neile tekitatud kahju hindavad. Arvesse tuleb võtta kütuse kadusid aurumise tagajärjel; seda, et erikonfiskeeritud suvist diiselkütust pole võimalik talveoludes kasutada, ning veel muid asjaolusid.
Pareveki esindaja vandeadvokaat Monika Mägi on kohtus tõdenud, et terminaalide andmeil on aurumise tagajärjel kadunud juba 120 000 krooni eest kütust. Monika Mägi sõnul ei ole Parevek saanud sinna midagi parata, sest oma tegevusega ei lasknud toll Parevekil lõppdeklaratsiooni esitada ja riigimakseid tasuda.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele