• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Justiitsminister ei loobu majanduse raamistamisest

    Kevadel nentisid nii justiits- kui majandusministeeriumi ametnikud, et seadus vajab muutmist. Nüüd 2. oktoobril majandusministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud korrigeeritud seaduseelnõust ilmneb, et ainsaks muutuseks on see, et majandustegevuse ameti asemel luuakse majandustegevuse üksused, mis jäävad majandusministeeriumi haldusalasse, kohalike omavalitsuste juurde.
    Majandusminister Andres Lipstok kinnitas, et majandusministeerium ei poolda ametite juurdetekitamist ja ei andnud omapoolset kooskõlastust justiitsministeeriumile.
    Justiitsministeeriumilt majandusministeeriumile esitatud majandustegevuse seaduse eelnõu järgi peaks kõik ettevõtlusega tegelevad isikud taotlema majandustegevuse tunnistuse või tegevusloa.
    Seadus lubaks tegevusloata ja majandustegevuse asutusele teatamata tegutseda vaid eraisikul, kes valmistab enda tarbeks rahvakunsti- ja kunstiesemeid või remondib isiklikke kodumasinaid. Muu majandustegevus eeldab juba tunnistuse ja tegevusloa omamist.
    Tegevusloa andmise otsustaks majandustegevuse asutus, kel oleks õigus kontrollida nõutavaid isiklikke ja sisulisi eeldusi.
    Seaduseelnõus on kirjas ka 33 tegevusala (kellassepatööd, turismiteenused jne), kus on nõutav kutseharidus. Ent kui kutseharidust tõendavat dokumenti pole, võib eksami teha majandustegevuse asutuse juurde moodustatud eksamikomisjoni ees. Lisaks kutseharidusele oleks nõutav ka tõend kaheaastase staazhi kohta vastava ala lähedasel tegevusalal.
    «Ma ei saa aru, miks sellist seadust vaja on,» sõnas Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees Indrek Saul. Tema sõnutsi liigub Eesti üha enam haldusriigi poole ning see on murettekitav suundumus. «Teatud aladel reguleerivad mängureegleid tsunftid, aga ei saa aru, miks riik seda tegema peaks,» rääkis Saul.
    Eesti väikeettevõtluse assotsiatsiooni asepresidendi Vello Vallaste sõnul on skandaalne, et justiitsministeerium julges taas välja tulla asjaga, mis kevadel maha materdati. Vallaste sõnul on justiitsministeeriumi tegutsemine, mis üha liigub tsentraliseeritud riikliku majanduse suunas, vastuolus Eesti riigi poliitikaga.
    «Õigupoolest olen ma sõnatu,» rääkis Vallaste, «siin on see kurikuulus Varuli koolkond, kes ajab saksa ametnike riigi malli.»
    Vallaste sõnutsi on kurb tõdeda, et seaduseelnõu põhilisi autoreid justiitsministeeriumist Priidu Pärna näib siiralt uskuvat, et riik oleks parim kellassepa eksamineerija. «Tegemist on ametnike ammendamatu rahateenimisallikaga,» sõnas Vallaste majandustegevusseaduse kohta.
    Justiitsministri sõnul on majandustegevuse seaduse idee selles, et parandada 1990ndate algul seadusloomes tehtud väärprintsiip: turumajanduse tingimustes majandust reguleerida pole vaja, turg ise reguleerib. «See on väär põhimõte,» sõnas Varul, «plaanide ja käskudega pole tõesti vaja reguleerida, seadusega aga küll.»
    Varuli sõnul hakkab majandustegevuse seadus reguleerima majandust nii, et meie turumajanduse mudel vastaks arenenud maade turumajanduse mudelile.
    «Kas sellist seadust on ka vaja? See ongi minu vastus,» vastas rahandusminister Mart Opmann küsimusele, mida tema arvab majandustegevuse seadusest.
    Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Toomas Tamsar nentis pettunult, et koja arvamus pole justiitsministeeriumi taas huvitanud ja ka seaduse eelnõu neile ei saadetud. Tamsari sõnul näitab justiitsministeeriumi soov kehtestada kirjeldatav seadus seda, et «poisid on saanud väheke tudeerida Saksamaal, kus kord püüab tagada turvalist ettevõtlust.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Hirmkallis liha paneb ameeriklased vegandieedile Selver: Eestis eelistatakse juba odavamaid lihatooteid
Liha hind on USAs tõusnud nii palju, et inimesed on hakanud loobuma liha söömisest ning panustavad hoopis vegandieedile, vahendab Bloomberg.
Liha hind on USAs tõusnud nii palju, et inimesed on hakanud loobuma liha söömisest ning panustavad hoopis vegandieedile, vahendab Bloomberg.
Värvitootja paneb Eestis tehase kinni
Hiljuti USA kontserni alla liikunud värvitootja Tikkurila lõpetab Eestis tootmise, kuna tehasehoone jääb kitsaks. Eesti turult aga ettevõte ei lahku ning müük jätkub vanaviisi.
Hiljuti USA kontserni alla liikunud värvitootja Tikkurila lõpetab Eestis tootmise, kuna tehasehoone jääb kitsaks. Eesti turult aga ettevõte ei lahku ning müük jätkub vanaviisi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.