Kevadel nentisid nii justiits- kui majandusministeeriumi ametnikud, et seadus vajab muutmist. Nüüd 2. oktoobril majandusministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud korrigeeritud seaduseelnõust ilmneb, et ainsaks muutuseks on see, et majandustegevuse ameti asemel luuakse majandustegevuse üksused, mis jäävad majandusministeeriumi haldusalasse, kohalike omavalitsuste juurde.

Majandusminister Andres Lipstok kinnitas, et majandusministeerium ei poolda ametite juurdetekitamist ja ei andnud omapoolset kooskõlastust justiitsministeeriumile.

Justiitsministeeriumilt majandusministeeriumile esitatud majandustegevuse seaduse eelnõu järgi peaks kõik ettevõtlusega tegelevad isikud taotlema majandustegevuse tunnistuse või tegevusloa.

Seadus lubaks tegevusloata ja majandustegevuse asutusele teatamata tegutseda vaid eraisikul, kes valmistab enda tarbeks rahvakunsti- ja kunstiesemeid või remondib isiklikke kodumasinaid. Muu majandustegevus eeldab juba tunnistuse ja tegevusloa omamist.

Tegevusloa andmise otsustaks majandustegevuse asutus, kel oleks õigus kontrollida nõutavaid isiklikke ja sisulisi eeldusi.

Seaduseelnõus on kirjas ka 33 tegevusala (kellassepatööd, turismiteenused jne), kus on nõutav kutseharidus. Ent kui kutseharidust tõendavat dokumenti pole, võib eksami teha majandustegevuse asutuse juurde moodustatud eksamikomisjoni ees. Lisaks kutseharidusele oleks nõutav ka tõend kaheaastase staazhi kohta vastava ala lähedasel tegevusalal.

«Ma ei saa aru, miks sellist seadust vaja on,» sõnas Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees Indrek Saul. Tema sõnutsi liigub Eesti üha enam haldusriigi poole ning see on murettekitav suundumus. «Teatud aladel reguleerivad mängureegleid tsunftid, aga ei saa aru, miks riik seda tegema peaks,» rääkis Saul.

Eesti väikeettevõtluse assotsiatsiooni asepresidendi Vello Vallaste sõnul on skandaalne, et justiitsministeerium julges taas välja tulla asjaga, mis kevadel maha materdati. Vallaste sõnul on justiitsministeeriumi tegutsemine, mis üha liigub tsentraliseeritud riikliku majanduse suunas, vastuolus Eesti riigi poliitikaga.

«Õigupoolest olen ma sõnatu,» rääkis Vallaste, «siin on see kurikuulus Varuli koolkond, kes ajab saksa ametnike riigi malli.»

Vallaste sõnutsi on kurb tõdeda, et seaduseelnõu põhilisi autoreid justiitsministeeriumist Priidu Pärna näib siiralt uskuvat, et riik oleks parim kellassepa eksamineerija. «Tegemist on ametnike ammendamatu rahateenimisallikaga,» sõnas Vallaste majandustegevusseaduse kohta.

Justiitsministri sõnul on majandustegevuse seaduse idee selles, et parandada 1990ndate algul seadusloomes tehtud väärprintsiip: turumajanduse tingimustes majandust reguleerida pole vaja, turg ise reguleerib. «See on väär põhimõte,» sõnas Varul, «plaanide ja käskudega pole tõesti vaja reguleerida, seadusega aga küll.»

Varuli sõnul hakkab majandustegevuse seadus reguleerima majandust nii, et meie turumajanduse mudel vastaks arenenud maade turumajanduse mudelile.

«Kas sellist seadust on ka vaja? See ongi minu vastus,» vastas rahandusminister Mart Opmann küsimusele, mida tema arvab majandustegevuse seadusest.

Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Toomas Tamsar nentis pettunult, et koja arvamus pole justiitsministeeriumi taas huvitanud ja ka seaduse eelnõu neile ei saadetud. Tamsari sõnul näitab justiitsministeeriumi soov kehtestada kirjeldatav seadus seda, et «poisid on saanud väheke tudeerida Saksamaal, kus kord püüab tagada turvalist ettevõtlust.»