16. oktoober 1996
Jaga lugu:

SMS-teadetest ja teistest sidevõrkudest

Lühike valem: SMS tähendab GSM-telefonis olevat kahesuunalise sidega piiparit, millele operaatorid tasapisi rakendusvõimalusi juurde loovad, mis muu hulgas annab võimaluse lähetada teateid teistesse sidevõrkudesse.

Mis teha, kui tahaks teadet saata kellelegi, kellel pole GSM-telefoni või kes ei soovi oma GSM-numbrit ei avaldada? Telemessi ajal olid testkasutuses väravad SMSi ja faksi, peilerivõrkude ning Interneti vahel, mis lisaks võimalike vastuvõtjate hulga suurendamisele loovad võimaluse SMSi praktilises töökorralduses pruukida.

Kõige igavam nendest väravatest on kindlasti GSMilt faksile ning kõige põnevam Interneti-ühendus. SMS-faks annab tulemuseks lehekülje jagu paberit, kus keskel pisikeselt ka saadetud teade, nii et sellele teenusele rakenduse leidmine vajab veidi nuputamist.

Mina kasutaks seda kahel puhul -- kas mõne kroonilise telefonikinnisuse all kannatava kontoriga suhtlemisel või siis osana grupiteatest, kui ma soovin korraga informeerida hulka inimesi näiteks kokkusaamise vajadusest, kuid mõnele neist ei õnnestu ei SMSi ega e-mail'i saata.

Peileri/piipari-ühendus toimis samuti igati viisakalt, ainsa kommentaarina testkasutuse kohta peaks ütlema, et mul tekkis kindel soov korraldada asjad nii, et minu telefonilt saadetud teadetega ei käiks kaasas telefoninumbrit, vaid pigem pseudo-e-mail'i-aadress (nt pets.gsm@goodwin.ee või pets@sms.emt.ee, mis automaatselt saadetaks minu telefonile).

«Pidulikust komplektist» (16.10.96) jäi välja selgitus, et juba aasta on Eesti Mobiiltelefonil toiminud kõneposti jäetud sõnumitest Baltcomi peilerile teatamine ning loo ilmumise ajaks peaks käima ka teatamine Kaugotsingu piiparile.

Kuna nende mõlema levi katab praktiliselt kogu Eesti, tähendab see võimalus, et teade jõuab teieni ka siis, kui asute kohas, kuhu NMT ei ulata.

Mina kannan peilerit kui mõnusat postiterminaali, ning üks lisarakendus talle poleks sugugi kurjast -- veidi kummaline ainult, et sellisest suurepärasest kasutusest seni kuulda pole olnud.

Praktikas tähendab selle sisselülitamine, et EMT-l tuleb lasta kõnepostist teatamise alternatiivnumber ümber muuta peilerinumbriks (seda ise teha ei saa) ja siis paluda kõnepostil teatada sõnumitest alternatiivnumbrile (põhimenüüst 3-2-2-2).

Interneti-ühendus on veidi kõrgem pilotaazh ja pakub kindlasti huvi juhtudel, kui e-mail on harjumuseks saanud, kui hoolt tuleb kanda kriitilisel positsioonil oleva tehnika eest, mis on suuteline probleemide korral appihüüdeid tekitama vms. Nii on võimalik SMS integreerida näiteks projektijuhtimisse. Minul on näiteks kindel soov teenuse kommertskasutusse minemise järel propageerida selle kasutamist autojuhiga suhtlemisel.

Mis mulle testkasutuse ajal eriti meeldis, oli see, et Internetist saabunud teatele sai lihtsalt menüüst reply-käsuga vastata, ilma et oleks pidanud e-mail'i aadressi uuesti sisestama -- mitme võrgu vahel toimuv side tähendab harilikult probleeme ja ebamugavusi, seekordne kogemus oli selles mõttes äärmiselt positiivne.

GSM-operaatoritel on Interneti-ühendusega aga paar kõhklust. Kõigepealt, Interneti poolt tuleva teate eest ei õnnestu saatjalt raha küsida, saajalt raha küsimine aga võib tähendada probleeme, kui saaja näiteks kellegi massiliselt saadetavatest reklaamteadetest või SMS-terrorist huvitatud ei ole.

Kuidas siduda vabameelne Internet süsteemiga, kus on kombeks iga liigutuse eest raha küsida, nii et see kasutust ei segaks?

Üldiselt lükkavad tehnikainimesed selle probleemi enda pealt turunduse kaela ja kannavad selle kommertslahendust vajavate teemade hulka, Interneti kasutaja vastab neile aga selle peale kindlasti, et las olla sissetulevad teated tasuta, profit tuleb juba ainuüksi nende teadete peale tehtavatest kõnedest/vastuteadetest. Elame-näeme.

Loomulikult võib endale telefoni osta värvi ja kuju järgi, hoopis kasulikum võiks aga olla seejuures ka praktilisele rakendusele ning aja ja raha kokkuhoiule mõelda.

Data- ja faksiteenus leiavad kasutamist tõsiste mobiilkontorite juures, kommentaaridega kõnepostiteadete grupiviisiline edastamine ja muud GSM-käsiraamatus kirjas olevad spetsiaalfunktsioonid jäävad paljudele keeruliseks, hoopis rohkem kõnekõrvast teenust saab igaüks pruukida ka lihtsalt oma telefoni eelarvamustevabalt pruukides.

Kindlasti jäi 16. oktoobril side- ja kontoritehnika erilehes ilmunud «Pidulikus komplektis» ja sellega kaasnenud saatetekstides ning ka selles artiklis midagi kahe silma vahele, lisaks tuleb arvatavasti veel selle aasta sees juurde teenuseid, mis allakirjutanus kommenteerimissoovi tekitavad.

GSMi korduma kippuvate küsimuste nimekirja jaoks on igal juhul alus loodud, ja üldiselt on sellistel nimekirjadel kombeks täieneda, nii et kõik soovitused on igati teretulnud -- miks peavad ainult diilerid teadma, kuidas asi käib, olgu ka kasutajal oma spikker.

Jaga lugu:
Hetkel kuum