17. oktoober 1996
Jaga lugu:

Nii nad lubavad...

Äripäev esitas valimisliitudele vahetult enne kohalike omavalitsuste valimisi viis küsimust. Kuigi need puudutavad enam riigi- kui kohalikku võimu, loodame, et saadud vastused aitavad lugejat orienteeruda nädalavahetusel otsust tehes.

1. Mida erakond kavatseb teha Eesti majandusarengu kiirendamiseks ja välisinvesteeringute ligitõmbamiseks?

2. Mida tuleks teha, et vähendada Eesti Tallinna-kesksust ja suunata rohkem ressursse Eesti teiste piirkondade arenguks?

3. Kuidas kavatsete toetada väikeettevõtlust ja keskklassi kasvamist Eestis ning vähendada ülemäärast sotsiaalset ebavõrdsust?

4. Kuidas kavatsete toetada Eesti põllumajandust?

5. Milles näete võtit Eesti-Vene majandussuhete parandamiseks?

1. Majandusliku arengu aluseks on kodaniku vabast initsiatiivist tuleneva ettevõtluse arendamine, uute töökohtade loomine.

Riigi osa majandustegevuses on tingimusi loov ja suunav. Riigi osalus jääb esialgu märgatavaks vaid majandusharudes, kus on tegemist suurte kapitalimahutustega ja aeglase ning väikese tasuvusega. On oluline toetada kodumaist tootjat ning luua riiklikul tasemel soodustatud tingimused ekspordile orienteeritud tööstusharudes.

Riik aitab pikalaenupanga ja oma fondidega, samuti kokkuleppel kommertspankadega luua kodumaistele tootjatele soodsad võimalused krediidi hankimiseks.

2. Regionaalse majanduspoliitika arendamise põhimõtteks on astuda riiklikul tasemel samme, et geograafiliselt hajutada investeeringuid ning suunata uued tööstusobjektid Tallinnast välja. Regionaalset majanduspoliitikat saab teha riiklike tellimuste süsteemi väljakujundamisega ja ettevõtlusele maksusoodustuste rakendamisega.

3. Maksupoliitika korraldamine üldise maksutaseme astmelise vähendamisega ettevõtetele ja diferentseeritud maksusüsteemi kehtestamisega. Ettevõtte tulumaksu vähendamisega stimuleeritakse uusi investeeringuid ja töökohtade loomist. Riik soodustab maksusüsteemi kaudu väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tegutsemist. Maksude, eelkõige käibemaksu diferentseerimisega tehakse soodustusi eakatele inimestele ja lastega peredele.

4. Omandisuhete võimalikult kiire ümberkorraldamise, maa omanikustamise ja muutmisega võimalikult kitsenduseta vaba ostu ja müügi objektiks. Maale pikaajaliste krediitide saamise võimaluste loomisega.

5. Eelduseks on ettevõtete tasemel partnerite leidmine Venemaal ja nende huvi kasutamine Venemaa kitsenduste vähendamiseks ja neutraliseerimiseks.

1. Oluline on reformidega saavutatu säilitamine, stabiilsus maksuseadustes ja kolm aastat tagasi alanud tsiviilõiguse edasine areng. Monopolid tuleb allutada konkurentsile.

Välisinvesteeringute ligimeelitamiseks on oluline üldine usaldusväärsuse kasv ja parem enda tutvustamine. Usaldusväärsust kahjustavad segadused riigihangete konkurssidel ja erastamisel. Alahinnata ei saa riigi, maakondade ja kohalike omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute olemasolu ning realistlikke arengukavu.

2. Taotleda riiklike investeeringute ja krediitide suunamist valdavalt väljapoole Tallinna ja teisi suuri keskusi.

Rõhk tuleb panna maapiirkondade infrastruktuuri arengule. Infrastruktuuri eelisarendamist tähendab ka nn tiigrihüpe. Tuleb ära kasutada selliste struktuuride nagu piirivalve, toll, kaitsevägi jne riigieelarveline finantseerimine -- seegi annab võimaluse luua kohapeale töökohti. On vaja, et vallale eraldatav raha ei sõltuks rahandusministeeriumi ametniku suvast, vaid arvutataks kindla valemi järgi.

3. Tuleb jätkata keskmisest odavamate laenude andmisega väikeettevõtlust toetavate fondide tegevust . Ettevõtlust toetab stabiilsus maksude ja maksukorralduse alal ning üldise maksukoormuse jäämine senisele tasemele, tulumaksu alandamine. Amortisatsiooni normide muutmine ettevõtjale soodsamaks ja põhivahendite tulumaksuvaba ümberhindluse võimaldamine.

4. Põllumajandustootjate osatähtsuse tõstmine siseturul ei ole esmatähtis. Olulisem on siseturu ostuvõime ja nõudluse suurenemine. On vaja luua ekspordi nõustamise, krediteerimise ja garanteerimise asutused. Samuti jätkata põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi tööd. Põllumajandust toetab ka riigipoolne seaduste täitmine ja raha sordi- ja tõuaretusse ning veterinaariasse.

5. Eesti-Vene majandussuhted saavad põhineda ainult kahepoolsel teineteisemõistmisel. Samas on üpris vähe lootust majandussuhete parandamiseks, kui need seotakse mingite poliitiliste järeleandmistega. Usutavasti on tõhusam, kui Eestiga suhtlemisest huvitatud vene ringkonnad Vene poliitika mõjutamisel ise aktiivsust üles näitaksid. Ilmselt siiski mingit peidetud kuldvõtmekest selle probleemi lahendamiseks ei ole, see eeldab lihtsalt normaalseid partneritevahelisi suhteid.

1. Peame vajalikuks elanike tööga kindlustamist läbi turukaitse, ekspordi toetuste ja investeeringute soodustamise. Investeeringud ei tule riiki, kus turukaitse puudub. Enam kui 10 mld väliskaubanduse defitsiiti tasuks kõrvutada 5 mld toidukaupade impordiga, millest enamikku saaks toota Eestis. Miljard krooni importi tähendab üle 0,9 mld saamata makse.

2. Tuleb võtta taas kasutusele selline tootmisressurss nagu viljakandev maa, millesse on mahutatud eesti rahva põlvkondade töö. Meie maainimene oskab maad harida, tööst tulu saada ning olla konkurentsivõimeline, kui kõrvaldatakse kõlvatu konkurents subsideeritud toodangu sisseveo piiramise abil.

3. Keskklassi teket saab toetada moraalsete stiimulite, õiguslike abinõude ja majandusliku arengu suunamise abil. Reformide käigus väljakujunenud sotsiaalne ebavõrdsus on tänaseni säilinud ning see on arengu stiimulist muutunud arengu piduriks.

4. Tuleb kasutada kõiki neid meetodeid, mida kasutatakse meie naabrite juures ning partnerriikides. Tuleb jätta tühi poliitiline jutt ja sisutud majanduslikud läbirääkimised, selgitada riigi võimaluste ja põllumajanduse vajaduste konkreetne suhe ning teha otsus. Tuleb austada maaviljelejat, mitte üksi maaomanikku, tuleb austada toiduainete tootjat maal, mitte üksi toiduainete toojat maale.

5. On vaja sõlmida rahuleping taastatud Eesti Vabariigi ja NSVLi õigusjärglase Venemaa vahel. Siis, pärast suhete normaliseerimist, on võimalik edasi minna piiriläbirääkimistes ja kaubavahetuse enamsoodustusrezhiimi kokkuleppimises.

1. Riigi majandusareng ja välisinvesteeringute ligitõmbavus oleneb võimul oleva valitsuskoalitsiooni majanduse arengustrateegiast ja välja töötatud programmist. Täna puuduvad Eestis mõlemad. Paraku ei ole seda võimalik iseseisvalt kohaliku omavalitsuse tasandil ka luua. Majanduse areng sõltub eelkõige riigi hoiakust majanduse arengu suhtes.

Omavalitsuste üks võimalus majandust edendada on oskus propageerida head ettevõtluskeskkonda omavalitsuse territooriumil, oskus tutvustada ja müüa oma võimalusi. Lisaks varade rendikonkursside korrektne ja avalikustatud läbiviimine.

enampakkumisel vähemalt kahele konkureerivale investorile. Ettevõtjate ekspordivõime suurendamiseks loome ekspordi garantiide andmise süsteemi, mille kaudu saab kaasa aidata eriti regionaalsete erisuste vähendamisele.

2. Väga oluline on infrastruktuuri arendamine. Eraldisi teedehoiule tuleb kolmekordistada. Riiklike investeeringute Tallinna-kesksust tuleb vähendada. Toetada väiksemaid omavalitsusi arengukavade koostamisel ja seal leiduvate projektide tutvustamisel näiteks välisinvesteeringute agentuuri kaudu.

3. Konkurentsi edendamise ja monopolide lõhkumise kaudu. Sooduskrediidid riiklike fondide abil.

4. Sooduskrediitide ja garantiisüsteemi loomisega, samuti jõulise kaasaaitamisega turgude leidmisel. Kvaliteedi kontrolli ja tolliväärtussüsteemiga.

5. Lahendus on majandussuhete kokkuleppe sõlmimine. Sõlmida ka transiitkaubanduse kokkulepe.

1. Oleme esitanud tulumaksu seaduse eelnõu, mis aitab kaasa Eesti majandusarengu kiirendamisele. Oleme esitanud ka seaduseelnõu käibemaksu seaduse muutmiseks, et kõrvaldada sealt ettevõtlust takistavad punktid.

2. Tallinna-kesksust aitab vähendada elu ise, on alanud protsess, kus ettevõtted viivad oma tootmise Tallinnast välja. Riik saab aidata infrastruktuuri rajamise, koolituse ja krediidiprojektidega.

3. Eestis on olemas väikeettevõtete krediteerimise fond, mis peaks töötama küllaltki hästi. Sotsiaalset võrdsust ei saa tagada väitega, et me kõik peame ühtviisi vaesed olema. Ühiskonna ja ka keskklassi rikkus tuleb läbi majanduse arengu.

4. Eesti põllumajandus ei hakka õitsele tänu kaitsetollide kehtestamisele. Ka Euroopa Liit on tõsiselt hädas oma põllumajandustootjatega. Eestis on küllaldaselt põllumajandustootjaid, kes virisemise asemel on tõsiselt tööd teinud ja saavad korralikku kasumit. Konkreetse toetusena nimetaks maaelu krediteerimise fondi, mille töö efektiivsem ümberkorraldamine oleks tagatis põllumajanduse arenguks Eestis.

5. Eesti-Vene majandussuhted paranevad siis, kui on sõlmitud piirileping ja fikseeritud omavahelised suhted. Vaatamata peaministri väidetele on Eesti välisministeerium teinud sellel suunal head tööd.

1. Luua vallast või linnast soodne mulje, mis ei peletaks välisinvesteerijaid.

2. Riigieelarve kaudu suunata rohkem ressursse Eesti teiste piirkondade arenguks. See julgustaks samamoodi toimima ka erakapitali.

3. Vald ei tohi unustada, kes moodustavad elanikkonnast enamuse, ja peab seda ülesannete täitmisel ka meeles pidama.

4. Loobuda kohalikest maksudest, mis võivad takistada põllumajanduse arengut. Elanikud saavad enesepiiramise hinnaga tarbida Eesti põllumajanduse toodangut.

5. Peale Venemaa demokratiseerumise on teised lahendused ajutised ja kaheldavate kaasmõjudega Eestile.

1. Riikliku väike- ja keskettevõtluse arendamise programmi väljatöötamine, sisepoliitilise olukorra stabiliseerimine, Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangu positsioonide taastamine ida turul.

2. On vaja välja töötada regionaalpoliitika, selle alusel arenguprogrammid raskemas olukorras regioonide jaoks. Kaaluda võimalust luua vabamajadustsoonid piiriäärsetel aladel.

3. Maksusoodustused ettevõtjatele sõltuvalt loodud töökohtadest, sooduskrediitide süsteem, ülitarbimise üleriiklik maksustamine, ekspordi riiklik toetamine.

4. Põllumajandusele on vaja taasavada tee ida (eriti Loode-Venemaa) turule.

5. Muulaste olukorra normaliseerimine, Eesti kodakondsuse saamise lihtsustamine püsielanikele, välismaalaste- ja keeleseaduse viimine vastavusse rahvusvaheliste normide ja reaalse olukorraga.

Jaga lugu:
Hetkel kuum