17. oktoober 1996
Jaga lugu:

Peaministri «kümme käsku» Eesti majanduse arendamiseks lähiaastatel

Eestil on majanduses läinud suhteliselt hästi, reformid on olnud edukamad kui paljudes teistes Kesk- ja Ida-Euroopa maades.

- Poolteise aasta jooksul on inflatsioon suudetud 45% pealt viia alla 20%.

- Pangaintressid on langenud, augusti kaalutud keskmine laenuprotsent oli 13,96%.

- SKP langus on peatatud, kaks aastat järjest on saavutatud majanduskasv 3% ringis.

Mida tuleks teha, et saavutada eelmise kahe aastaga võrreldes kaks korda suuremat majanduskasvu?

Lahenduste otsimisel võtame lähte-eeldusteks:

- toota saab ainult siis, kui on turg, kes seda kaupa vajab;

- Eesti siseturg on väike. Orienteerudes tootmisele Eesti siseturule, peaksime takistama teiste maade kaupade sissevedu, mis muudaks siseturu vaeseks;

- tootmine peab olema piisavalt tootlik ja tõhus, milleks on vajalik makroökonoomiline stabiilsus, ettevõtjatevaheline konkurentsisurve, haritud tööjõud ja raha investeeringuteks.

Meie arengu võtmeks ei ole domineerimine siseturul. Vastupidi, siseturg peaks olema konkurentsile avatud.

Venemaa kaitsetollide ja muude barjääride tõttu on häiritud meie tootjate pääs idaturule. Kahjuks ei ole meil märkimisväärset pääsu turule ka läänes.

Sellistes tingimustes ei saavuta Eesti 7protsendilist majanduskasvu. Järelikult meie välispoliitiline ülesanne on tegeleda turgude avamisega.

Eksportööride raskused tulenevad sellest, et inflatsiooni kiirus peale rahareformi on olnud kiirem, kui oli planeeritud.

Pärast rahareformi suutsime Eesti tarbija ja Eesti ressursi arvel paisata odavat toodangut lääne turgudele, meil oli võimalik kõik kaitsetollid ja muud takistused kinni maksta. Samal ajal oli välismaise kauba tulek siseturule takistatud, sest hinnad Eestis olid madalad. Nüüd on inflatsioon viinud krooni tugevusvaru vähenemisele. Oleme välisturule minekul muutunud tundlikuks tollitõkete ja muude takistuste suhtes, samal ajal importtoodangu konkurentsivõime Eesti turul on kasvanud.

Inflatsiooni vähendamiseks on vaja:

1. vähendada avaliku sektori kulude osakaalu, sealhulgas valitsuskulusid;

2. teostada konservatiivset välislaenupoliitikat rahapakkumise tasakaalus hoidmiseks, seda nii valitsuseelarves kui kohalike omavalitsuste eelarvetes. Täita rahvusvahelise valuu- tafondi (IMF) memorandumi nõuded;

3. muuta Eesti Panga kohustuslike reservide nõuet rangemaks. Valuutakomitee süsteemi juures on võimalik Eesti Pangal kohustuslike reservide nõude suurendamisega võtta osa raha ringlusest ära, et sellega vähendada rahapakkumist ja sellest tulenevat inflatsioonilist survet;

4. pakkuda turule uusi kaupu, tekitada maareformi kaudu kinnisvaraturg.

Viia suurettevõtete privatiseerimine lähema aasta jooksul lõppjärku.

Sel aastal erastati Esoil ja Estonian Air. Ettevalmistamisel on merelaevanduse, Kiviteri ja Silmeti erastamine, kavandatakse infrastruktuuri, energiasüsteemi ja teiste monopoolsete tunnustega riigiettevõtete erastamist. Viimane erastamistähtaeg peaks jääma selle aastatuhande sisse.

Nende kavade realiseerimisega kindlustame vähemalt kolmeks aastaks suures mahus välisinvesteeringuid koos potentsiaalsete turgude tundmisega.

Eesti põhiliseks looduslikuks ressursiks on meie asend maavaradest rikka Venemaa ja suure turumahuga Lääne-Euroopa vahel.

Eestil on transiidi arendamiseks siinses regioonis üks paremini väljakujundatud infrastruktuur, seda nii transpordi teenindamiseks vajaliku teedevõrgu ja side kui ka stabiilse pangasüsteemi näol.

Eesti edu transiidi arendamisel sõltub sellest, kuivõrd suudame muuta infrastruktuuri parimaks oma regioonis ning saavutada transiidiks vajalikud välislepingud naabermaadega.

On vaja erastada transiidi infrastruktuuri, leida uusi investeeringuid, vähendada bürokraatiat.

Välisturism on jõudnud Eestis peaaegu et juhtivaks majandusharuks. Siseturu hoidmine avatuna tagab eeldused selle jätkuvaks kasvuks.

Seni on vähe kasutamist leidnud turismi arengupotentsiaal ida suunal.

Venemaa turistid tooksid Narva-Jõesuusse, kogu Narva regiooni ja samuti mujale Eestisse sisse täiendavalt raha.

See nõuab viisade, eriti lühiajaliste viisade küsimuse kiiret lahendamist.

Majandusliku kasvu kiirusele mõjuks soodsalt Euroopa Liidu maade elanikele viisarezhiimi kaotamine.

Varimajanduse osakaal Eesti majanduses on liiga suur. Suureks probleemiks on illegaalne kütuseäri. Kogu majanduse tervendamise abinõude pakett peaks olema suunatud varimajanduse piiramisele ja offshore-tüüpi firmade tegevuse kontrollimisele.

Maksu maksvad lojaalsed ärimehed ei tohi jääda majandusruumis teistega võrreldes halvematesse tingimustesse.

Tuleb oluliselt tõhustada maksuameti, tolli ja majanduspolitsei tööd.

Majanduskasv ja tööstuse konkurentsivõime sõltuvad oluliselt erastatud ettevõtete võimest investeerida. Erastatud tööstusettevõtete keskmine investeeringute tase on erastamisagentuuri andmetel umbes viiendik vajalikust.

Kodumaise tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks, majanduskasvu kindlustamiseks ja finantsraskustesse sattunud erastatud ettevõtete pankrotilaine vältimiseks tuleb riigil kergendada investeeringute soodustamiseks järelmaksu tingimusi, opereerides selleks peaasjalikult EVPde kasutamise, intressi- ja viiviseprotsendiga.

Teiseks võimaluseks oma ettevõtlust toetada on teatava eelistuse andmine kodumaisele tootjale riiklike tellimuste täitmisel. Ei ole õige kulutada maksumaksja raha kallimate, kuid kodumaise toodanguga samakvaliteediliste kaupade peale.

Kuni me räägime valitsuskulude vähendamisest, peame silmas kokkuhoidu sadades miljonites kroonides. Kui me läheme tervishoiu, sotsiaalhoolduse ja hariduse erastamise juurde, siis saame rääkida märksa suuremast kokkuhoiust.

Haridusministril ja sotsiaalministril tuleb välja töötada programm kolme aasta peale erasektori osatähtsuse järkjärguliseks suurendamiseks hariduses ja tervishoius.

Kui me tahame saada kõrgepalgaliseks majanduseks, siis ainuke mõeldav tee selleni on läbi hariduse. Meie haridussüsteemi kõige nõrgem koht on kutseharidus. On vaja arendada ka täienduskoolitust ja ümberõpet.

Eesti areng on Tallinna-keskne. Ühelt poolt on selle põhjuseks Tallinna loomulikud eeldused, mida ei tohi jätta kasutamata. Tegevus peabki toimuma seal, kus on selle jaoks parimad eeldused.

Teiselt poolt soodustab Tallinna kiiremat arengut parem infrastruktuur. Regionaalpoliitika peab seisnema investeeringutes infrastruktuuride arengusse, et luua eeldused ettevõtluse arenguks ka väljaspool Tallinna. See on suuresti ka teedevõrgu küsimus, mille arendamise üheks prioriteediks peab saama Tallinna--Tartu kiirtee väljaehitamine.

On vaja sihtprogramme stardikapitali suunamiseks ettevõtluse arendamisse. Maareformi teostamisel võiks kaaluda ettevõtluseks tasuta maa võimaldamist konkreetse investeerimiskava olemasolu korral.

Põllumajanduse arengu tagamiseks tuleb:

1. laiendada ja tõhustada põllumajanduse krediteerimise fondi ning põllumajanduse ja maaelu laenude garanteerimise fondi tegevust;

2. tõhustada koolitusprogramme ja konsulenditeenuseid;

3. stabiliseerida riigi osalusega teraviljaturg;

4. aidata kaasa põllumajandus-kaubanduskoja loomisele

5. toetada sordiaretust ja põllumajandusteadust.

Jaga lugu:
Hetkel kuum