• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik ei loobu Olümpiast

    Miks Olümpia hotelli erastamiseks just niisugune tee valiti, jääb pisut arusaamatuks. Majandusminister ja erastamisagentuuri nõukogu esimees Andres Lipstok soovitab Olümpia erastamisküsimustes aru pärida rahandusministeeriumilt kui vastava ettepaneku teinud ametkonnalt. «Olümpia hotell ei ole nüüd küll selline objekt, mida riigil tema võimufunktsiooni täitmisel vaja peaks minema,» tõdeb Lipstok.
    Rahandusministeeriumi asekantsler Peep Lass keeldub kategooriliselt igasuguseid hotelli erastamist puudutavaid kommentaare andmast. Ta teatab vaid napisõnaliselt, et tegemist on väga keerulise juhtumiga.
    Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet räägib, et hoone jääb esialgu riigile, kuna ühe erastamistehinguga pole seda niikuinii võimalik müüa. «AS Hotell Olümpia on osaliselt eraomandis ja ei saa sellega kaasa müüa hoonet, mis on täielikult riigi omandis,» põhjendab Sarnet.
    «Kuna pikk rendileping on olemas, on mõistlik, et riik hoonet sama tehinguga kohe ei üritagi müüa,» lisab ta.
    Olümpia hotelli erastamisest hakati rääkima juba 1992. aastal, kui valitsus otsustas likvideerida RASi Tallinna Hotellid ja maha müüa selle osalused erinevates firmades. Osalus Olümpias, ASis Finest Hotel Group ja ASis Imperial jäi siiski alles ja need aktsiad läksid üle rahandusministeeriumi kätte.
    RASi Tallinna Hotellid juhatuse 1992. a 12. detsembri koosoleku protokollis seisab, et valitsuse otsus Olümpia ja teiste RASi Tallinna Hotellid hotellide müümise kohta on majanduslikult lühinägelik.
    Kui müüa renoveerimata hotell, saaks seda spetsialistide hinnangul teha vaid 10 miljoni USA dollari eest, renoveeritud hotelli müügihinnaks kujuneks aga ligi 70 miljonit dollarit, on kirjas nelja aasta taguses RASi Tallinna Hotellid juhatuse esimehe Enn Roose allkirja kandvas protokollis.
    Praegu on Roose, kuuldes erastamisagentuuri otsust jätta hotellihoone riigile, siiralt üllatunud. «Mida nad siis müüvad, kas rentimise õigust?» küsib ta.
    Olümpia hotelli juhtimisfirma ASi Inn Grupp juhatuse esimees Andres Liinat vastab, et 55 protsendi aktsiate erastamisega müüakse tegelikult üks osa Tallinna hotelliturust. Ja mitte ainult õigus rentida ja majandada hotelli, vaid ka kohustus maksta tagasi laen, lisab ta.
    Ei Liinat ega Olümpia hotelli tegevdirektor Tarmo Sumberg ole riigi otsuse üle üllatunud. Sellise otsuse üheks tõenäoliseks ajendiks peab Liinat riigi jaoks soodsat hotelli rendilepingut, mis on sõlmitud ASiga Hotell Olümpia ja mis kehtib veel järgnevad 13 aastat.
    Rendisumma on otseses sõltuvuses firma käibest. Kui käesoleva aasta märtsini tasaarveldas riik rendisummad tegemata investeeringute näol, tuleb alates märtsist tasuda terve hind. Kuigi hotelli juhtkond peab rendisummat küllalt suureks, on see Äripäeva andmetel ainult 8,4 krooni ruutmeetri kohta kuus ehk 3,96 miljonit krooni aastas.
    Olümpia hotelli aktsiate väärtus sõltub sellest, milline on hotelli kasumiprognoos, lausub Liinat. Kuna kasumiprognoos sisaldab ka rendikulu, on ta selle võrra väiksem, selgitab ta. Samal ajal ei sisalda kasumiprognoos kinnisvara ülalpidamiskulusid, mille peab kindlustama rendileandja, räägib Liinat.
    «Meie arvestuste kohaselt ei ole ka hoone füüsiline olukord teab mis kiita, kuna hoonekarpi ei ole viimase 15 aasta jooksul küllaldaselt investeeritud,» ütleb Liinat.
    Kui hotelli kasum on atraktiivne, võib rendileping olla või mitte, see ei ole määrav, räägib Liinat. Tarmo Sumberg lisab, et Olümpia üle-eelmise aasta kahjum oli eelarvesse sisse planeeritud, kuna suure osa hotelli remondisummasid sai kanda kuludesse.
    AS Hotell Olümpia on viimase kolme aastaga investeerinud 165 miljonit krooni, riik paigutas hotelli samal ajavahemikul ainult 12,5 miljonit krooni. Olümpia hotell peab praegu tasuma kolmele pangale kokku 47 miljoni eest laenu, laenust peaks hotell vabanema aastatuhande lõpuks.
    Väino Sarnet ei soovi Olümpia hotelli aktsiate võimaliku turuväärtuse kohta arvamust avaldada, kuna ettevõtte hindamine on tema sõnul alles algstaadiumis ja aktsiate hind sõltub eelkõige hoone rendilepingust ning hotelli turuosast.
    Äripäev hindab Olümpia hotelli turuväärtust ettevõtte põhivara ja lähiaastate kasumiprognoosi alusel 140 miljonile kroonile.
    ASi Hotell Olümpia omanikud on riik (55,1 protsenti aktsiatest), Baltic Republics Fund (29,2%), Briti fondihaldur Mercury Asset Management (10,1%) ja Inn Grupp (5,6%).
    Väino Sarneti sõnul on Olümpia hotell juba mõnda aega käitunud sisuliselt eraettevõttena. Eraomanikud on alati aktiivsem pool kui riik ja tegelik Olümpia juhtimine toimub küllaltki sarnaselt sellele, mis toimuks eraettevõtte puhul, räägib Sarnet.
    «Riigi poolt on see rohkem vormistamise küsimus, ettevõtte tegevus sellest võib-olla eriti ei sõltugi ja see on rohkem finantstehing,» iseloomustab Sarnet erastamist.
    Erastamisagentuuri peadirektori hinnangul on Olümpia juhtimine toimunud seni edukalt. Seetõttu pole oluline strateegilise investori leidmine ja erastamisviisidest võib kõne alla tulla kõige lihtsam meetod -- avalik enampakkumine, leiab Sarnet.
    Partnerid ASis Inn Grupp Andres Liinat ja Tarmo Sumberg ei kavatse Olümpia erastamisel kõrvaltvaatajaks jääda. Liinat väidab, et ASi Hotell Olümpia põhikirja järgi on aktsiate eelisostuõigus hotelli aktsionäridel.
    «Otsuse selle kohta, kas me eesõigust kasutame või mitte, saab teha pärast seda, kui on teada ostu-müügitingimused,» lausub Liinat. Kõik sõltub hinnast, see peab olema mõistlik, lisab ta.
    «Samas ei ole ma märganud ei fondi (Baltic Republics Fund -- toim) ega ka Inn Grupi poolt kitsarinnalist soovi taotleda olemasolevate aktsionäride ringi säilimist, see oleks vastuolus meie sooviga, et Olümpia aktsiad on tulevikus turul noteeritud,» lausub Liinat. Fondid on äraootaval seisukohal
    Inglise fondihaldur Mercury Asset Management ostis suvel ära varem Finest Hotel Groupile kuulunud 10,1 protsenti Olümpia hotelli aktsiatest. Tarmo Sumbergi sõnul ei olnud Inn Grupp nende soetamisest huvitatud, kuna aktsiate müügihind ei sobinud.
    Inglased maksid Finest Hotel Groupile aktsiate eest veidi üle 13 miljoni krooni.
    Finest Hotel Groupi haldusdirektori Harri Veeringu sõnul müüdi aktsiad ühest küljest soodsa pakkumuse tõttu, teisest küljest terve konkurentsi huvides, kuna Finestile kuuluv hotell Palace ja Olümpia on konkurendid.
    Baltic Republics Fundi ja Mercury Asset Managementi esindab Eestis AS Hansa Investeeringud. Eesti firma analüütikud Viktor Mahhov ja Piret Raudsepp ei soovi kommenteerida kummagi välisfondi huvi Olümpia erastamise vastu, kuid nad ei välista, et fondid osalevad rahandusministeeriumile kuuluvate aktsiate müügil.
    Mahhovi sõnul käsitleb Mercury Asset Management aktsiate soetamist lühiajalise investeeringuna ja aktsia turuhinna tõustes müüakse tõenäoliselt osalus hotellis mõne aasta pärast edasi.
    Andres Liinati sõnul on Baltic Republics Fund näidanud üles huvi oma osalust Olümpia hotellis laiendada.
    Huvilisi, kes on hotellis maad kuulamas käinud, on Liinati ja Sumbergi sõnul palju. Seni on huvi tundnud peamiselt finantsinvestorid, räägib Liinat.
    Ka erastamisagentuuris on käinud mitmed Olümpia hotelli erastamisest huvitatud firmad, viimati üks hotellindusega tegelev firma USAst.
    Andres Liinat peab hotelli arengus esmatähtsaks aktsiate väärtuse kasvu, mitte dividendide jaotamist. «Kui järgmisel aastal tahetakse dividende jagada, on see otsus väga lühinägelik,» lausub ta.
    Hotelli viimaste aastate arengut nimetab Liinat tagasihoidlikult plaanipäraseks. Selge on see, et edasist suurt käibekasvu on juba väga raske saavutada, peab Liinat juba saavutatut heaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Järelevalve tõstis LHV kapitalinõudeid
Finantsinspektsioon andis LHV-le järelevalvelise hinnangu ja otsustas panga kapitalinõudeid suurendada, selgub börsiteatest.
Finantsinspektsioon andis LHV-le järelevalvelise hinnangu ja otsustas panga kapitalinõudeid suurendada, selgub börsiteatest.
Advokaadibüroode TOP: tehingutöö toob edu, kohtuvaidlused tagavad stabiilsuse
Advokaadibüroode TOPis teiseks tulnud advokaadibüroo Walless juhtivpartner ja vandeadvokaat Piret Kergandberg ütleb, et headel aegadel toob tehingutöö suurema edu, samas kui kohtuvaidlusi on pidevalt ja need tagavad stabiilse äraelamise. Riskide maandamises tuleb arendada mõlemaid.
Advokaadibüroode TOPis teiseks tulnud advokaadibüroo Walless juhtivpartner ja vandeadvokaat Piret Kergandberg ütleb, et headel aegadel toob tehingutöö suurema edu, samas kui kohtuvaidlusi on pidevalt ja need tagavad stabiilse äraelamise. Riskide maandamises tuleb arendada mõlemaid.
Kohus tahab Tootsi tuulepargi vaidluses Euroopa Kohtu otsust oodata Ootel on kokku neli sarnast vaidlust
Kohus pidi tegema teisipäeval otsuse Tootsi tuulepargi ja Eleringi vahelises vaidluses, kuid tühistas tänase otsuse väljakuulutamise.
Kohus pidi tegema teisipäeval otsuse Tootsi tuulepargi ja Eleringi vahelises vaidluses, kuid tühistas tänase otsuse väljakuulutamise.