Põhimõtteline nõusolek laenu saamiseks on Kase sõnul maailmapangalt olemas. Laenu tagasimakse tähtajana on pakutud välja 10--15 aastat, laenuintress jääb alla 10%, lisas ta. Seni oli väikeettevõttena tegutsenud üliõpilasküla tegevusel suureks takistuseks ettevõtlusvorm, mis ei lubanud laenu võtta, lausus Kask. Tema sõnul on ülikooli ühiselamute remondiks vajatav summa ligikaudu 200 mln krooni.
Novembri algul valmib ühiselamute renoveerimise äriplaan. «Otsa finantseerimiseks teeb ehk lahti ülikool, sest ülikooli kohustus on hoida maju niisuguses korras, et nad ka tulevikus püsti püsiksid,» lausus Kask. Viimase kahe aasta jooksul on ülikooli eelarvest ühiselamute renoveerimisse investeeritud ligi 2 mln krooni.
Tartu ülikooli haldusprorektori Riho Illaku sõnul on üliõpilaste elamistingimused muutumas ülikoolis probleemiks number üks. Ühest küljest ühiselamute väga halb seisukord, teisest küljest aga ühiselamukohtade defitsiit.
Praegu õpib ülikoolis 8500 üliõpilast, sellest 2500 on pärit Tartust või selle lähedalt. Ühiselamutes on kohti 2500 tudengile. Kui aastaks 2005 on plaanis suurendada tudengite arv 12 500-le, siis kasvab ühiselamukohtade defitsiit lähiaastatel 3500--4000 kohani.
Esimene samm ühiselamukohtade probleemi leevendamisel on Taru hotelli ostmine, ütles Illak. See aitaks lahendada ühiselamukohtade küsimuse 200 tudengile.
Mittetulundusühinguks registreerimine annab Kase sõnul võimaluse üliõpilaskülaga liituda ka juriidilistel või eraisikutel, kes on huvitatud raha paigutamisest üliõpilasküla probleemide lahendamiseks.