• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aegna sadam ei ole enam ohtlik

    Aegna sadama rekonstrueerimise vajaduse tingisid saarel asuvad 20 puhkebaasi, milledes on ühtekokku 600 puhkekohta. Tallinna kesklinnaosa valitsus otsustas enda haldusalasse kuuluval saarel lahutada perspektiivse jahisadama ja suuremate veoste toomiseks mõeldud sadama.
    Aja jooksul oli sadamabasseini kogunenud meetri jagu setteid. Reisilaevade kurseerimist ohustasid ka eelmiselt kaipealisehitiselt tormiga vette uhutud betoonitükid.
    Eeltööd sadama rekonstrueerimiseks algasid juba 1995. aastal, kui tehti kai ülevaatus ja vee sügavuse kontroll. Käesoleva aasta alguses tegi AS Kalbur ekspertiisi ja määras tööde mahu, pärast seda alustas süvendustöödega AS Tetrapood. Betoonitükid eemaldasid laeva Marina abil ASi Snorkel tuukrid. Tallinnast kutsuti kohale ka sapöörid, kes tegid kahjutuks veest leitud kuuetollised mürsud.
    Kaldapealseid töid teostas AS Kembari, kes ehitas 900 000 krooni maksva uue sadamahoone. Kembari ülesanne oli lammutada ka vanu sõjaväeehitisi. Kembari projektijuhi Toomas Ilvese sõnul osutuski kõige raskemaks kahe suure inglise liipritest ehitatud torni mahavõtmine. Tehnika toomine saarele oli raskendatud, seetõttu olid ainsad kasutatavad mehhanismid kohaliku metsavahi traktor ja tuletõrjeauto. Nendega tõmmatigi tornid vintsi abil pinge alla ja lõigati jalalt läbi.
    Lisaks mahalõigatud tornidele korjati kokku veel ligi 100 tonni vene sõjaväe poolt maha jäetud vanarauda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Evergrande jättis intressid ja töötajate palgad tasumata Pankrotini on veel 30 päeva armuaega
Pankrotiohus Hiina kinnisvararendaja Evergrande ei ole andnud ühtegi sõnumit selle kohta, et eilse tähtajaga 83,5 miljoni dollari suurune intressimakse tehakse. Ettevõte ei ole maksnud elektriautode üksuse töötajatele ka palka, vahendab Bloomberg.
Pankrotiohus Hiina kinnisvararendaja Evergrande ei ole andnud ühtegi sõnumit selle kohta, et eilse tähtajaga 83,5 miljoni dollari suurune intressimakse tehakse. Ettevõte ei ole maksnud elektriautode üksuse töötajatele ka palka, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.