Aasta auto ootab mantlipärijat

Fiati mudeliuuenduspoliitika, mis algas kolm aastat tagasi, kui turule toodi Punto, on seni olnud väga edukas. Ehkki konkurendid kipuvad itaallaste ja nende autotööstuse kohta sarkastilisi märkusi ütlema, ei saa nad faktist, et kaks viimast aastat on Euroopas aasta auto tiitli võitnud Fiat, kuidagi mööda vaadata. Kuni järgmise aasta auto valimiseni detsembris kannab seda tiitlit kaksikutepaar Fiat Bravo/Brava. ÄP kasutuses oli neist suurem -- viieukseline Brava.

Ust avades hakkab hõõguma vasakpoolne tagatuli, andes pimedas tagant tulijatele märku tee ääres peatunud autost. Tagatuli ongi Brava disainis enim kõneainet pakkuv element -- kolmest kitsast triibust koosnev latern saab vaid kahesuguseid hinnanguid -- seda kas armastatakse või vihatakse. Seevastu Bravo tagatuli on traditsioonilisema kujundusega ja seetõttu vähem emotsioone esile kutsuv.

Salongis püüab pilku originaalne keskkonsool koos raadioga. Vaatamata vargakindlusele on see vähemalt baasmudelil üsna kehv, mistõttu neile, kellele heli kvaliteet tähtis, ei julgeks seda aparaati soovitada. Loomulikult on Fiatil pakkuda ka parema kvaliteediga helisüsteeme, kuid eks see pane autole ka hinda juurde.

Esiiste on mõnusalt kausjas, ehkki võiks olla pisut pikem. Kuigi istudes saab jalgu isegi ootamatult kaugele ette lükata, segab sissepoole ulatuv rattakoobas, mistõttu jalad tuleb veidi viltu suunata. Mugavamaks istumiseks võib istme tahapoole lükata, mis kutsub aga esile tagaistujate pahameele. Siiski tundsid ka kolm meest end taga istudes üsna normaalselt -- auto teljevahe on 2540 mm, mis selles klassis on hea näitaja.

Mootori tühikäigul töötades on tegu ühe vaikseima autoga, mida kohanud olen. See-eest gaasi vajutades tuletab mootor end liigagi häälekalt meelde. Meelde tuli varakevadel testitud Alfa Romeo 155, mille gaasipedaalile surumisel kõlanud mootori raevukas urin auto temperamenti arvestades täiesti omal kohal oli. Brava kuulub siiski teise kategooriasse. Eriti kostab mootori undamine esiistmel, tagaistmel see ei häiri. Harjumist vajab käiguvahetus -- lülitamine nõuab täpsust.

Auto sisemuses kasutatud plast jättis odava mulje ja tähelepanelikul kuulamisel oli kuulda naginaid. ASi Asmer müügidirektori Mart Kongo arvates võisid seda põhjustada ventilatsioonisüsteemi sattunud puulehed.

Sügist arvestades olnuks teretulnud süüteluku valgusti. See-eest oli autos suur laevalgusti, mis mõõtmetelt sobinuks juba väikebussi. Elevust tekitas klaasipesur, mis suunas esiklaasile tervelt kaheksa veejuga.

Eesti mootorivalikus on Bravol 1,4-, 1,6- ja 2,0-liitrised jõuallikad ning Braval 1,4-, 1,6- ja 1,8-liitrised mootorid. 1,8-liitrine mootor, mis meie autol oli, sobib Bravale hästi, kui sooviks on peale punktist A punkti B jõudmise ka sõidurõõmu tunda. Sportlikuma sõidustiili harrastajatele peaks paremini sobima siiski kolmeukseline Bravo, millel ka vedrustus sportlikumaks sõiduks sobivam. Brava eelis on aga viis ust, mistõttu ta sobib paremini pereautoks.

Tähelepanuväärne on auto ruumikus, mida tunneb kohe sisse istudes. Numbritesse süüvides selgub, et selles on süüdi auto proportsioonid, mistõttu auto jätab pisut «täispuhutud» mulje. Katalooge lapates ei õnnestunudki Bravale mõõtmetelt analoogi leida -- vaid 4,19 m pikk Brava on laiem ja kõrgem kui näiteks 4,48 m pikkune Audi A4 või 4,67 m pikkune Honda Accord!

Ehkki Eestis algas Brava müük alles suvel, on nüüdseks tõustud enam kui 50 autoga enimmüüdud Fiatiks. Bravo/Brava hinnatase on suhteliselt soodne, mahtudes vahemikku 149 900 kuni 185 900 krooni. Märgatavalt kallim on seeria tippmudel, 2-liitrise Lancia K mootoriga varustatud Bravo 2,0 HGT, mille eest tuleb välja anda 239 900 krooni. Seegi hind on enamiku GT-mudelitega võrreldes soodne.