Tshehhis käib gaasivaidlus

Kui läbirääkimised algasid, oli valitsusel kindel kavatsus vähendada riigi sõltuvust Vene gaasist. Nüüd, kui leping sai juulis alla kirjutatud, on hakanud Tshehhi tööstusministeeriumi üks juhte seda kritiseerima, nimetades seda liigseks kiirustamiseks ning saatuslikuks veaks.

«Valitsuse taotlus laiendada alates sajandivahetusest gaasitarnijate hulka oli täiesti korrektne. Kuid Transgas ületas igasuguseid volitusi, kui ta sõlmis lepingu, mis algab juba 1997. aastal,» ütles tööstusministeeriumi riigisekretär Milan Cerny.

Lepingu kritiseerijate väitel oli taktikaline viga sõlmida Norraga leping, mis kataks järgmise 20 aasta jooksul 25% Tshehhi gaasivajadusest, enne kui Tshehhi alustab 1998. a oma põhilise gaasitarnija, Vene Gazpromiga läbirääkimisi uue pikaajalise lepingu sõlmimise üle.

On väidetud, et kuna Gazprom oli seni ainus gaasitarnija Tshehhi turule, siis muudab Tshehhi-Norra leping ta läbirääkimistel agressiivsemaks. Samuti kardetakse, et Gazprom hakkab hinda üles kruvima, kuna Transgas oli nõus maksma Norra gaasi eest 20% suuremat hinda kui seni Gazpromi gaasi eest.

Kui said teatavaks protestid Transgasi ja GFU lepingu vastu, anti tööstusministeeriumile korraldus välja töötada alternatiivsed variandid. Põhilisi lahendusi on kolm. Tshehhi katab oma gaasivajaduse täielikult Gazpromi abil nagu seni. Ka teiseks lahenduseks oleks Vene gaas, kuid see tuleks Hollandi Gasunie ja Saksa Wintershalli vahendusel, kellel on oma tarneallikad. Kolmas lahendus oleks Norra ja Hollandi gaas, millega varustaksid Tshehhit Lääne-Euroopa ja Ameerika gaasitranspordifirmad.

Tööstusminister Dlouhy tahab neid variante hakata valitsuse majanduskomisjonis arutama novembris.

Norra varianti on väga aktiivselt toetanud Tshehhi välisministeerium, kes peab poliitiliselt ja strateegiliselt oluliseks sõlmida gaasileping NATO liikmesriigi Norraga. DN