• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tshehhis käib gaasivaidlus

    Kui läbirääkimised algasid, oli valitsusel kindel kavatsus vähendada riigi sõltuvust Vene gaasist. Nüüd, kui leping sai juulis alla kirjutatud, on hakanud Tshehhi tööstusministeeriumi üks juhte seda kritiseerima, nimetades seda liigseks kiirustamiseks ning saatuslikuks veaks.
    «Valitsuse taotlus laiendada alates sajandivahetusest gaasitarnijate hulka oli täiesti korrektne. Kuid Transgas ületas igasuguseid volitusi, kui ta sõlmis lepingu, mis algab juba 1997. aastal,» ütles tööstusministeeriumi riigisekretär Milan Cerny.
    Lepingu kritiseerijate väitel oli taktikaline viga sõlmida Norraga leping, mis kataks järgmise 20 aasta jooksul 25% Tshehhi gaasivajadusest, enne kui Tshehhi alustab 1998. a oma põhilise gaasitarnija, Vene Gazpromiga läbirääkimisi uue pikaajalise lepingu sõlmimise üle.
    On väidetud, et kuna Gazprom oli seni ainus gaasitarnija Tshehhi turule, siis muudab Tshehhi-Norra leping ta läbirääkimistel agressiivsemaks. Samuti kardetakse, et Gazprom hakkab hinda üles kruvima, kuna Transgas oli nõus maksma Norra gaasi eest 20% suuremat hinda kui seni Gazpromi gaasi eest.
    Kui said teatavaks protestid Transgasi ja GFU lepingu vastu, anti tööstusministeeriumile korraldus välja töötada alternatiivsed variandid. Põhilisi lahendusi on kolm. Tshehhi katab oma gaasivajaduse täielikult Gazpromi abil nagu seni. Ka teiseks lahenduseks oleks Vene gaas, kuid see tuleks Hollandi Gasunie ja Saksa Wintershalli vahendusel, kellel on oma tarneallikad. Kolmas lahendus oleks Norra ja Hollandi gaas, millega varustaksid Tshehhit Lääne-Euroopa ja Ameerika gaasitranspordifirmad.
    Tööstusminister Dlouhy tahab neid variante hakata valitsuse majanduskomisjonis arutama novembris.
    Norra varianti on väga aktiivselt toetanud Tshehhi välisministeerium, kes peab poliitiliselt ja strateegiliselt oluliseks sõlmida gaasileping NATO liikmesriigi Norraga. DN
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Saarte Liinid on välisturismi kasvuks valmis
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.