3. november 1996
Jaga lugu:

Iisraeli väikeettevõtlusel tõhus tugi

Iisrael on immigrantide riik, kus aega arvatakse sõdade ja sisserännulainete järgi. Endise NSV Liidu aladelt tulvavad immigrandid riiki alates 1989. aastast, saabunud on üle 600 000 inimese.

Immigrantide asundamise ja tööstamise vajadus on muutnud riigi majanduspoliitikat, töökohad püütakse tagada väikeettevõtluse arendamise abil. Sotsialistlike traditsioonidega Iisraelis märgib pööre eraettevõtlusele väikest revolutsiooni.

Tänases ettevõtluspoliitilises olukorras on Eestil ja Iisraelil mõndagi ühist. Mõlemas riigis toimub pööre väikeettevõtluse poole, kusjuures Iisrael on väikeettevõtluse tugisüsteemi kiiresti paika saanud.

1993. a loodi väikeettevõtluse keskasutus -- mittetulundusühing, mis tegeleb väikeettevõtluse arenduskeskuste koordineerimise, abistamise ning osalise finantseerimisega.

Arenduskeskused on iseseisvad mittetulundusühingud, mis tegelevad ettevõtjate nõustamise ja koolitamisega äri alustamisel ja juhtimisel. Teenuste maksumusest tasub ettevõtja vaid 25%. Keskusi rahastavad riik, kohalikud omavalitsused ja juudi agentuur.

Väikeettevõtluse keskasutuse juures asub riiklik garantiifond, mis pole ei rahasumma ega eraldi asutus, vaid valitsuse poolt tagatud pangalaenude maht. Garantiid väljastatakse väike- ja keskmise suurusega ettevõtete asutamiseks või laiendamiseks. Laenu suurus on kuni 160 000 USD ning tähtaeg viis aastat.

Keskasutus tegeleb ka ettevõtete infobaasi koostamise, info levitamise, seadusalgatuste tegemise, ettevõtlusuuringute tellimise jms.

Käivitatud on kaks täiendavat ärijuhendusprogrammi. Esimene on kõigile 1--4 töötajaga ettevõtteile ning võimaldab kuni 20 tundi 75% ulatuses subsideeritud nõustamisteenust. Teine on regionaalpoliitiline ning tagab eelisarendatavate piirkondade 5--100 töötajaga ettevõtetele kuni 200 tundi subsideeritud nõustamist. Tehnoloogiainkubaatorid on endisest NSV Liidust tulnud inseneridele, arhitektidele, tehnikutele jt võimalus jätkata erialast tööd ning anda panus uusettevõtjate turukõlblike toodete väljaarendamisse. Taas on tegemist mittetulundusühingutega.

Inkubeerimist vääriva ideega uusettevõtjad saavad kaheaastast toetust kuni 300 000 USD, projekt vormistatakse piiratud vastutusega äriühinguks. Kahe aasta pärast tuleb inkubaatorist lahkuda. Selleks ajaks on tehtud kõik, et ettevõtjal oleks strateegiline äripartner või investor, kelle abiga uus toode turule viia.

Mittetulundusühingute süsteem võimaldab paindlikult ühitada riigi- ja kohalikke huvisid ning korraldada riiklike vahendite kasutamist ilma ministeeriumide erihuvidesse takerdumata.

Ka Eestis on olemas ettevõtluskeskused ja ärinõuandlad, väikeettevõtlus- ja regionaallaenud, kuid need ei moodusta veel sujuvalt toimivat süsteemi. Edasi võiks viia riikliku poliitika kanaliseerimine eraõiguslike mittetulundusühingute ja sihtasutuste süsteemi kaudu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum