• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodumaised õlletootjad loodust kaitsmas

    Pakendiaktsiis hakkab kehtima ainult alkohoolsete toodete kohta, mistõttu Ligi sõnul on tegemist seadusega, mis teenib kohalike õlletootjate lobby.
    Alates 1. detsembrist, mil õlleaktsiis ühtlustub, muutuks Soome õlu kohaliku õlle kõrval liiga odavaks. Kehtestatav pakendiaktsiis aitab seda vältida, sest kohalike tootjate pruugitav taaskasutatav pakend ei ole maksustatud.
    «Seadusel on turgu isoleeriv toime, kuna maksustatakse mittetagastatavat pakendit,» on Ligi sõnul pakendiaktsiisi näol tegemist kaudse protektsionismiga. Välismaisel väiketarbijal ei ole ju mõtet siin oma taarapunkti avada, küll aga on tarbija huvides, et oleks võimalus valida ka Hollandi või Shveitshi õlut. Lisaks ei tohi unustada ka seaduse eesmärki -- loodussäästlikkust.
    Ent millised on need aktsiisimäärad, mis stimuleeriksid pakendite kokkukogumist ning ei diskrimineeriks samal ajal välismaiseid väiketarnijaid, pole Jürgen Ligi sõnul teada, kuna siinkohal mängib oma rolli ka kultuur.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju kinnitusel lähtub eelnõu mitte õlletootjate huvidest, vaid loodussäästlikkusest: «Ega tootjad seda vaimustusega vastu ei võta, aga ütlevad, et küll nad selle ikka üle elavad.»
    Raju sõnul on seniajani eelnõu vastu kõige enam protesteerinud üks firma, kes taarat ei kogu, kuna ei viitsi tegeleda pudelite pesemisega.
    Koonderakond peab pakendiaktsiisi kehtestamise eesmärgiks keskkonna kaitsmist kasutatud pakendeist tekkiva reostuse eest ning pakendi maksustamisel peaks pakendi tootjal, kasutajal ja importijal tekkima huvi pakendit taaskasutada, et vabaneda aktsiisi maksmisest.
    Idee on muidugi kena, et pakendi vedelema jätmise eest tuleb maksta, aga lahendus on ju poolik, minnakse ainult õllepurgi kallale, nentis Ligi. Ta lisas, et maksustatakse ju valdavalt ikkagi välismaist õlu ja kohalike tootjate survel. Ning tootja, kes ei saa pakendit kokku koguda, peab tasuma kõrgema kauba hinnaga. «Õnneks ei ole kirjas nii kõrged aktsiisimäärad, nagu tootjad on siin praalinud, et kuus või kümme krooni peab olema õllepurgilt,» täheldas Ligi. Raju nentiski, et veel on tasu väike, nende määrade juures on mõnel ettevõttel veel kasulikum loodust saastada.
    Meenutades, et selle aasta 1. detsembril õlleaktsiisid ühtlustuvad ning suvel on õlle tarbimise kõrgaeg, teeb koonderakond ettepaneku: kuna alkohol pole esmatarbekaup, rakendatakse pakendiaktsiisi esmalt alkoholi pakendi suhtes. Need peaksid jõustuma 1997. a 1. aprillil.
    Muu kauba pakendi maksustamine on kavandatud tulevikku, et potentsiaalsetel aktsiisimaksjatel oleks võimalik asuda aktsiisi vältimiseks pakendit taaskasutama.
    Raju sõnul on see seadus Eestis erakordne: «Nüüd kehtestatakse esimene maks mitte selleks, et seda makstaks, vaid selleks, et seda ei makstaks.» Mida vähem seda maksu makstakse, seda parem, rääkis Raju, sest eesmärgiks ei ole mitte raha kogumine, vaid metsaaluse puhtana hoidmine.
    Igavesti tore asi, kui ta oma funktsiooni hakkab täitma, rõõmustas pakendiaktsiisi seadus ASi Sinebrychoff Eesti direktorit Randar Tamme. Ent Tamm lisas: «Aga pole põhjust nimetada asju valede nimedega ja lasta ühel grupil endale soodustusi välja kaubelda. Praegu pole tegemist mitte pakendiaktsiisiga, vaid alkoholiaktsiisiga number kaks.»
    Kui on tegemist pakendiaktsiisiga, siis miks arvestatakse maksumäära liitrilt, päris Tamm. Sama mõistmatuks pidas ta seaduse lauset, mis ütleb: «Aktsiisiga ei maksustata pakendit, millest vähemalt 60% kuulub taaskasutamisele.»
    Kui tahta selgelt rääkida pakendiaktsiisist, peaks see Tamme sõnul hakkama 1. aprillil kehtima nii õlle kui karastusjookide pakenditele. «Pole ju vahet, on ta Heinekeni või Coca-Cola purk, ühest tehasest tulevad, on vaid eri värvi,» ironiseeris Tamm.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Naftaturgu suunab 61aastase inseneri käsi
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Heiki Einpaul: kõige kõvema kisaga pole alati kõige suurem probleem
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Endised kolleegid läksid Ukraina hanke pärast kaklema
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.