Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodumaised õlletootjad loodust kaitsmas

    Pakendiaktsiis hakkab kehtima ainult alkohoolsete toodete kohta, mistõttu Ligi sõnul on tegemist seadusega, mis teenib kohalike õlletootjate lobby.
    Alates 1. detsembrist, mil õlleaktsiis ühtlustub, muutuks Soome õlu kohaliku õlle kõrval liiga odavaks. Kehtestatav pakendiaktsiis aitab seda vältida, sest kohalike tootjate pruugitav taaskasutatav pakend ei ole maksustatud.
    «Seadusel on turgu isoleeriv toime, kuna maksustatakse mittetagastatavat pakendit,» on Ligi sõnul pakendiaktsiisi näol tegemist kaudse protektsionismiga. Välismaisel väiketarbijal ei ole ju mõtet siin oma taarapunkti avada, küll aga on tarbija huvides, et oleks võimalus valida ka Hollandi või Shveitshi õlut. Lisaks ei tohi unustada ka seaduse eesmärki -- loodussäästlikkust.
    Ent millised on need aktsiisimäärad, mis stimuleeriksid pakendite kokkukogumist ning ei diskrimineeriks samal ajal välismaiseid väiketarnijaid, pole Jürgen Ligi sõnul teada, kuna siinkohal mängib oma rolli ka kultuur.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju kinnitusel lähtub eelnõu mitte õlletootjate huvidest, vaid loodussäästlikkusest: «Ega tootjad seda vaimustusega vastu ei võta, aga ütlevad, et küll nad selle ikka üle elavad.»
    Raju sõnul on seniajani eelnõu vastu kõige enam protesteerinud üks firma, kes taarat ei kogu, kuna ei viitsi tegeleda pudelite pesemisega.
    Koonderakond peab pakendiaktsiisi kehtestamise eesmärgiks keskkonna kaitsmist kasutatud pakendeist tekkiva reostuse eest ning pakendi maksustamisel peaks pakendi tootjal, kasutajal ja importijal tekkima huvi pakendit taaskasutada, et vabaneda aktsiisi maksmisest.
    Idee on muidugi kena, et pakendi vedelema jätmise eest tuleb maksta, aga lahendus on ju poolik, minnakse ainult õllepurgi kallale, nentis Ligi. Ta lisas, et maksustatakse ju valdavalt ikkagi välismaist õlu ja kohalike tootjate survel. Ning tootja, kes ei saa pakendit kokku koguda, peab tasuma kõrgema kauba hinnaga. «Õnneks ei ole kirjas nii kõrged aktsiisimäärad, nagu tootjad on siin praalinud, et kuus või kümme krooni peab olema õllepurgilt,» täheldas Ligi. Raju nentiski, et veel on tasu väike, nende määrade juures on mõnel ettevõttel veel kasulikum loodust saastada.
    Meenutades, et selle aasta 1. detsembril õlleaktsiisid ühtlustuvad ning suvel on õlle tarbimise kõrgaeg, teeb koonderakond ettepaneku: kuna alkohol pole esmatarbekaup, rakendatakse pakendiaktsiisi esmalt alkoholi pakendi suhtes. Need peaksid jõustuma 1997. a 1. aprillil.
    Muu kauba pakendi maksustamine on kavandatud tulevikku, et potentsiaalsetel aktsiisimaksjatel oleks võimalik asuda aktsiisi vältimiseks pakendit taaskasutama.
    Raju sõnul on see seadus Eestis erakordne: «Nüüd kehtestatakse esimene maks mitte selleks, et seda makstaks, vaid selleks, et seda ei makstaks.» Mida vähem seda maksu makstakse, seda parem, rääkis Raju, sest eesmärgiks ei ole mitte raha kogumine, vaid metsaaluse puhtana hoidmine.
    Igavesti tore asi, kui ta oma funktsiooni hakkab täitma, rõõmustas pakendiaktsiisi seadus ASi Sinebrychoff Eesti direktorit Randar Tamme. Ent Tamm lisas: «Aga pole põhjust nimetada asju valede nimedega ja lasta ühel grupil endale soodustusi välja kaubelda. Praegu pole tegemist mitte pakendiaktsiisiga, vaid alkoholiaktsiisiga number kaks.»
    Kui on tegemist pakendiaktsiisiga, siis miks arvestatakse maksumäära liitrilt, päris Tamm. Sama mõistmatuks pidas ta seaduse lauset, mis ütleb: «Aktsiisiga ei maksustata pakendit, millest vähemalt 60% kuulub taaskasutamisele.»
    Kui tahta selgelt rääkida pakendiaktsiisist, peaks see Tamme sõnul hakkama 1. aprillil kehtima nii õlle kui karastusjookide pakenditele. «Pole ju vahet, on ta Heinekeni või Coca-Cola purk, ühest tehasest tulevad, on vaid eri värvi,» ironiseeris Tamm.
  • Hetkel kuum
Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.