Sisseränne korvab sündide vähesuse

1995. a oli rahvastiku juurdekasv Euroopa Liidus rahuaja madalaim. 370miljonilise rahvaarvuga Euroopas ületas sündivus suremuse vaid 290 000 võrra, samas kui Ameerika rahvastik kasvas 1,6 miljoni võrra, ulatudes praeguseks 260 miljonini. Kui kõrvale jätta ennast seni veel taastootev Prantsusmaa, mille arvele langes kaks kolmandikku Euroopa Liidu rahvastiku loomulikust juurdekasvust, on näitajad veelgi madalamad: 1995. a ületas Saksamaal ja Itaalias suremus sündivuse. Ainsad rahvastiku tublid taastootjad on tänases Euroopas skandinaavlased. Nii Rootsis, Soomes kui Taanis on sündivus viimasel kümnendil tõusnud. Sündivuse tõus on kiirem vaid Iirimaal.

Kõige visamad rahvastiku taastootjad Euroopa Liidus on Vahemere-äärsed riigid, hoolimata oma esimese armastaja reputatsioonist. Itaalias ja Hispaanias on sündivus Euroopa Liidu lõikes kõige madalam. Iga itaallanna ja hispaanlanna kohta tuleb vastavalt 1,17 ja 1,18 last. Oluliselt parem ei ole olukord Portugalis ja Kreekas. Euroopa Liidu statistikute hinnangul väheneks ainuüksi Itaalia rahvastik aastaks 2050 selliste tendentside jätkudes 20 miljoni võrra.

Kesk- ja Ida-Euroopas on rahvastiku kokkukuivamine veelgi suurem. Viimase viie aastaga on emigreerunud vähemalt 500 000 inimest. Rahvaarvu vähenemine on aga eelkõige tingitud suremusest madalamast sündivusest. Rumeenias näiteks on sündivus alates 1980. a vähenenud 40 protsenti. Ungari suremus edestab Kambodzhat. Igal aastal hõreneb Venemaa 147miljoniline elanikkond ühe miljoni võrra.

Kui läänerahvad keelduvad rahvastikku taastootmast varasemal tasemel ja idarahvad ei saa seda teha kommunismijärgse trauma ning halbade tervishoiuteenuste tõttu, suudab Euroopa rahvastikunäitajad tasakaalus hoida üksnes immigratsioon. Immigratsiooni arvele langebki juba kolm neljandikku Euroopa Liidu rahvastiku aastasest 1,1miljonilisest juurdekasvust ning sellega on tagatud, et rahvaarv Saksamaal ja Itaalias ei ole vähenenud.

Kuid vähesed soovivad emigreeruda Ida-Euroopasse ning järjest raskem on pääseda Euroopa Liitu legaalsel teel: pärast seda, kui tulijate arv 1992. a tõusis 1,3 miljonini, on see 1995. a langenud 800 000-le. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1996