• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sisseränne korvab sündide vähesuse

    1995. a oli rahvastiku juurdekasv Euroopa Liidus rahuaja madalaim. 370miljonilise rahvaarvuga Euroopas ületas sündivus suremuse vaid 290 000 võrra, samas kui Ameerika rahvastik kasvas 1,6 miljoni võrra, ulatudes praeguseks 260 miljonini. Kui kõrvale jätta ennast seni veel taastootev Prantsusmaa, mille arvele langes kaks kolmandikku Euroopa Liidu rahvastiku loomulikust juurdekasvust, on näitajad veelgi madalamad: 1995. a ületas Saksamaal ja Itaalias suremus sündivuse. Ainsad rahvastiku tublid taastootjad on tänases Euroopas skandinaavlased. Nii Rootsis, Soomes kui Taanis on sündivus viimasel kümnendil tõusnud. Sündivuse tõus on kiirem vaid Iirimaal.
    Kõige visamad rahvastiku taastootjad Euroopa Liidus on Vahemere-äärsed riigid, hoolimata oma esimese armastaja reputatsioonist. Itaalias ja Hispaanias on sündivus Euroopa Liidu lõikes kõige madalam. Iga itaallanna ja hispaanlanna kohta tuleb vastavalt 1,17 ja 1,18 last. Oluliselt parem ei ole olukord Portugalis ja Kreekas. Euroopa Liidu statistikute hinnangul väheneks ainuüksi Itaalia rahvastik aastaks 2050 selliste tendentside jätkudes 20 miljoni võrra.
    Kesk- ja Ida-Euroopas on rahvastiku kokkukuivamine veelgi suurem. Viimase viie aastaga on emigreerunud vähemalt 500 000 inimest. Rahvaarvu vähenemine on aga eelkõige tingitud suremusest madalamast sündivusest. Rumeenias näiteks on sündivus alates 1980. a vähenenud 40 protsenti. Ungari suremus edestab Kambodzhat. Igal aastal hõreneb Venemaa 147miljoniline elanikkond ühe miljoni võrra.
    Kui läänerahvad keelduvad rahvastikku taastootmast varasemal tasemel ja idarahvad ei saa seda teha kommunismijärgse trauma ning halbade tervishoiuteenuste tõttu, suudab Euroopa rahvastikunäitajad tasakaalus hoida üksnes immigratsioon. Immigratsiooni arvele langebki juba kolm neljandikku Euroopa Liidu rahvastiku aastasest 1,1miljonilisest juurdekasvust ning sellega on tagatud, et rahvaarv Saksamaal ja Itaalias ei ole vähenenud.
    Kuid vähesed soovivad emigreeruda Ida-Euroopasse ning järjest raskem on pääseda Euroopa Liitu legaalsel teel: pärast seda, kui tulijate arv 1992. a tõusis 1,3 miljonini, on see 1995. a langenud 800 000-le. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1996
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.