Maa müügi piiramine nullib välisinvesteeringud

Maarahva erakonna esitatud eelnõu seab ühe era- või juriidilise isiku omandi ülempiiriks 500 hektarit põllumajandusmaad, 100 hektarit metsamaad, kümme hektarit linna- ja asulamaad ning 20 hektarit muud maad.

Kui riigikogus neljapäeval esimese lugemise läbinud maaostuõigust piirav seaduseelnõu peaks jõustuma, jääb Eestisse tulemata üks suuremaid investeeringuid, mida siia on kunagi tahetud teha, teatas metsaliidu president Mart Erik. Tema kinnitusel on kavandatava investeeringu suurus 600 miljonit krooni. Äripäeva andmetel võib investeering olla seotud ühe tselluloositehase rajamise projektiga.

Investeerimisotsus on lähema paari kuu küsimus, ütles Erik projekti kohta, mida ta ei soovinud veel lähemalt tutvustada. Projekti eeldus on vähemalt 20 000 hektari metsamaa ostmine, lisas ta.

Erik on koos ühe Ameerika partneriga sõlminud tänaseks lepinguid ligi 6000 hektari metsamaa ostmiseks, milleks on tema kinnitusel kulunud 30 mln krooni. «Kui investeering tulemata jääb, lendab ka seni metsamaa ostuks kulutatud summa vastu taevast,» lausus ta.

Seaduseelnõu seletuskirjas märkis maarahva erakonna fraktsiooni esimees Andres Varik, et maa omandamise ulatust on võimalik ja vajalik piirata. Tema väitel ei võimalda valdava osa kodanike majanduslik kitsikus kinnisvaraturul konkureerida, mistõttu potentsiaalsed ostjad on maast kui kinnisomandist renditulu ja kasumit ootavad vahendusfirmad ja kommertspangad.

Selline piirang lülitab maa ostmisest välja ka suurmajandid ja metsamaid haldavad organisatsioonid, kommenteeris kinnisvarabüroo omanik Hillar Viks. «Seadusetreialitel on vist raha üle,» ironiseeris ta.

Andres Varik märkis eelnõu seletuskirjas ka, et kokkuostetava maa maksimaalsuuruse piiramine on otstarbekas selleks, et vältida majanduse stabiliseerumise perioodil maa massilist kokkuostu mittekasutajatest ülesostjate poolt.

Hillar Viksi väitel ei saa piiranguga seda eesmärki täita. «Ostjad peavad lihtsalt variisikuid otsima hakkama,» teatas ta. «Väikestele shlikerdajatele annab see samasuguse võimaluse nagu kuiv seadus, mis pani aluse Ameerika maffiale.»

Seaduse vastuvõtmisel on välismaalastel põhjust naerda eestlaste rumaluse üle, tõdes Kreenholmi Valduse ASi tegevdirektor Meelis Virkebau. Tema kinnitusel on Kreenholmil ainuüksi hoonete all maad rohkem kui kümme hektarit, kogu ettevõtte territoorium on kaheksa korda suurem.

«Kas jätta osa ettevõtte alust maad ostmata?» küsis Virkebau. «Kuna see on suletud territoorium, kellel veel peaks olema huvi siin maad osta.»