1. detsember 1996 kell 22:00

Euroopa pankade ristikäik Venemaale

Maailma üks suurimaid ja Euroopa suurim kommertspank Saksa Deutsche Bank on tugevalt kanda kinnitanud Poolas, Ungaris ja Tshehhis ning avanud esindused Venemaal, Ukrainas ja Kasahstanis. Sarnaselt hõivab turgu ka teine Saksa suurpank Dresdner Bank.

Deutsche Banki president Hilmar Kopper kinnitab, et tema panga arenguplaanis seisab tähtuselt esimese viie põhipunkti hulgas investeerimispangandus.

Deutsche Banki investeerimissiht läheb Saksamaalt välja, sest 3800 pangaga riigis on oma turuosa raske suurendada. Praegu on Deutsche Banki turuosa Saksamaal 5,3 protsenti.

Turgude hõivamist võetakse tõsiselt. Mullu palkas Deutsche Bank Ühendriikidest üheks aastaks USA investeerimiskliimat tundva tippspetsialisti, kellele maksis aastapalgaks 8 miljonit marka (64 miljonit krooni).

Võrdluseks -- panga presidendi Kopperi aastapalk Deutsche Bankis on 1,5 miljonit marka (12 miljonit krooni) ja Saksa keskpanga Deutsche Bundesbanki presidendi Hans Tietmeyeri aastapalk vaid 400 000 marka (3,2 miljonit krooni). Need palganumbrid peaks investeerimispanganduse arendamise tähtsust sakslaste jaoks kinnitama.

Venemaa on Eesti pankadele eelkõige nende väiksuse tõttu väga riskantne mängumaa. Venemaal läheb iga päev vähemalt üks pank panrotti, kuna ei suuda kasvada piisavalt suureks, et oma krediidivõimet parandada.

Venemaa juhitiva majanduslehe Financial Timesi tütarväljaande Finansovõe Izvestija peatoimetaja Pavel Golub kinnitab, et Venemaa keskpank suudab korraldada küll pankade järelevalvet, kuid mitte pangandussektori stabiliseerimist.

Golubi sõnul on Venemaa panganduse jaoks suurim probleem see, et maad pole võimalik osta ja müüa, mistõttu on ka paljude firmadele kuuluvate tagatisvarade hindamine keeruline.

Teiseks eelistavad Venemaa ettevõtted arveldada selliste pankadega, kes omavad võrgustikku ka mujal maailmas. Kui ma kauplen Saksamaa, Inglismaa ja Ameerika Ühendriikidega, kasutan loomulikult panka, kes suudab mind ka nendes riikides teenindada, toob Pavel Golub näite vene ettevõtjate filosoofiast.

Väikeettevõtete teeninda-mine ei ole aga niivõrd tulus, sest väikeettevõtetele laenatud rahast kujunev halbade laenude portfell kipub sageli ka tugevatel Venemaa pankadel paisuma enneolematult suureks, isegi väga konservatiivse laenupoliitka korral, selgub saksa analüütikute raportist.

Venemaal on praegu umbes 2100 panka, Ukrainas 270. Venemaa pankade koondaktivad on hetkel umbes 40 miljardi Saksa marga juures, samal ajal on rohkem kui kaks korda väiksema rahvaarvuga Saksamaa 3800 panga koonbilanss 12 000 miljardit marka ehk 300 korda suurem kui Venemaal.

Arvestades Venemaa kaks korda suuremat rahvaarvu, meeletut pindala ja rikkalikke maavarasid, on Venemaa finantsturul arengupotentsiaali sadades kordades.

Saksamaa finantssüdame Frankfurdi börsi juures tegutseva Ida-Euroopa kapitaliturgude arengufondi direktor Albrecht Buerger nendib, et Venemaa poliitiline stabiliseerumine sõltub olulises osas lääne investeeringute suurusest sinna.

Venemaa ettevõtete aktsiad on juba jõudnud Euroopa kahele juhtivale börsile, Londonisse ja Frankfurti. Venemaa gaasigigandi Gazpromi aktsiad on olnud Euroopa börsidel kuum sõna. Maailma suuruselt neljanda börsi, Frankfurdi börsi lisanimekirjas noteeritakse ka Hansapanga aktsiat. Frankfurdi börsist on suuremad vaid New Yorgi, Tokio ja Londoni börs.

Venemaa presidendi Boriss Jeltsini südameoperatsiooni ajal levis Frankfurdi börsil arvamus: sellest, et Jeltsin operatsioonilaual uue infarkti saab, oli oluliselt suurem risk, et infarkti saavad teda opereerinud arstid.

Traditsiooniliselt suhtuvad sakslased Venemaa arengusse optimistlikult.

Saksa diilerite arvamus on, et olukord Venemaal on parem, kui seda arvatakse, ja et nii Venemaale minevate ettevõtete kui pankade peamine oht seisneb selles, et nad tegutsevad liiga aralt. Venemaal võidab agressiivne vallutuspoliitika, väidavad Frankfurdi börsi pressiosakonna töötajad ühest suust.

Saksa tipp-pankurid muretsevad Ida-Euroopa riikide poliitilise ebastabiilsuse pärast, kuid keerulised arenguvõimalused omal kodumaal sunnivad neid kiikama Ida-Euroopa ning Hiina poole.

Deutsche Banki analüütikute uurimuste kohaselt on Lääne-Euroopa suurpankadel endise idabloki riikide pangandusturgude ründamiseks tagumine aeg, sest stabiilsele ja väljakujunenud pangandusturule on raske, kui mitte võimatu tungida.

Oma osa mängib ka poliitiline olukord. Ebastabiilsuse kartust oli märgata nädal tagasi VI Euroopa panganduskonverentsil, kus Eesti pangandust ainsana esindanud Vahur Krafti pommitati kohvilauavestluses küsimustega, kuidas valitsuskriis mõjutab Eesti majandust.

Eestit, Lätit ja Leedut hindavad Saksa pankurid liiga pisikesteks, küll aga on nende jaoks äärmiselt atraktiivsed Poola ja Ukraina. Mõlemas riigis elab umbes 50 miljonit potentsiaalset klienti, kolmes Balti riigis elab kokku ca 7,5 miljonit inimest.

Deutsche Banki gruppi kuuluva investeerimispanga Deutsche Morgan Grenfelli osakonnajuhataja Gerald Schäferi selgitusel on välispankadel väga raske asuda tegutsema jaepanganduses ning seetõttu pole tema hinnangul Saksa pankadel mõttekas Venemaal ja mujal Ida-Euroopas jaepangandusse tungida.

Jaepanganduse marginaalid ja kasumid on väikesed, lisab Schäfer. Saksamaal on ainult üks välispank, ameeriklaste Citibank, kes on suutnud jaepangandusse tungida, ja seda telefonipangandusteenuse kaudu.

Välispankade võimalusi Venemaa jaepangandusturul hindavad sakslased kesisteks. Schäfer usub, et Venemaal suudavad end sisse süüa vaid väga tugevate finantsvõimaluste pangad.

Põhjus on selles, et kuigi Venemaal on 160 miljonit elanikku, on nende keskmine palk vaid 180 marka, samal ajal kui Saksamaa keskmine palk on 3000 marka kuus.

Lääne-Euroopa suurpankade idaturu vallutuspoliitika tõttu on Vahur Krafti sõnul Eesti pankadel tegelikku arenemisruumi veel vaid Lätis ja Leedus.

Krafti arvates on Venemaal, Ukrainas ja mujal Ida-Euroopas võimalused peamiselt suurte jaoks ja Eesti pankadel sinna suurt asja pole. Ta leiab koguni, et need Eesti pangad, kes teistesse Balti riikidesse veel läinud pole, on võib-olla juba hiljaks jäänud.

Eesti pankadest tegutsevad Lätis Hansapank ja Tallinna Pank, Leedu suunas vaatab Hoiupank. Samas kibelevad Hansapank ja Ühispank Venemaale ja Ukrainasse, Tallinna Pank näeb potentsiaalse turuna Peterburi ümbrust.

Eesti pankadele on täna Venemaal ruumi palju, kuid peamiselt ettevõtete panganduses. Seega võiks näiteks Hansapangale Venemaale minekul soovida «Õnn kaasa!», kuid Euroopa suurpankade ristikäik itta võib isegi Balti hiiglasele jätta ainult raasukesed, mis isandate laualt kukuvad.

Hetkel kuum