Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas ettevõtjal on mõtet tegelda sponseerimisega?

    Ikka on. Praegu see ilmselt kasulik ei ole, rohkem on ikka tegemist metseenlusega: annad raha sinu jaoks olulise tegevusvaldkonna arendamiseks.
    Eestis võivad sponsorlusest rääkida väga vähesed firmad. Firma nime teadvustamine -- et firma toetab mingeid tunnustatud väärtusi -- on minu arvates järjest olulisem.
    Ala peab olema meile hingelähedane ja tähtis kogu Eestile ning sellele ringkonnale, kellele meie peaksime firmana olulised olema. Teisalt on tähtis, et vastuvõttev pool oleks aktiivne ja valmis vastu võtma. Oleme sel aastal Eesti Kontserdi peasponsor, see seisneb infotehnoloogia kasutamises. Lihtsalt kellelegi arvuteid või raha anda, kes selle palkadeks või millekski muuks ära kasutab, on totter.
    Viimasel ajal on kadunud ukselt-uksele käijad, kes pole eriti läbi mõelnud, kelle käest ja kuidas raha saada. Suuremad ja tõsisemad asutused või projektid lähenevad süstemaatilisemalt.
    On kaks erinevat asja: sponseerimine ja heategevus. Meil ühendatakse need tihti ja põhiline on olnud heategevus.
    Sponseerimine tähendab seda, et kui meie aitame rahaliselt, siis tuleb see kuidagi teistmoodi -- reklaamina või mõnel muul moel -- tagasi.
    Kui võistkonnad esinevad mõne firma nime all, on see sponseerimine, mis kujundab firma imagot. Asjal on kindlasti mõtet, kui on raha ja võimalusi.
    Varem sponseerisime sporti ja korrakaitset. Meil on erastatud ettevõte. Seni, kuni pole suutnud erastamisvõlgadest vabaneda, me sellega eriti ei tegele. Ainult erandjuhul.
    Kui valikut teeme, siis lähtume kindlasti sellest, millist kasu see firmale toob. Muidu ei ole mõtet.
    Heategevuse puhul vaatame, kui hull olukord tegelikult on.
    Kui näiteks mõnda invaliidi toetada, siis miks mitte. Reis või mõni muu selline üritus paneb mõtlema.
    Ühiskonnale on see kindlasti kasulik, et ettevõtted toetavad. Ettevõte on ju ka osa ühiskonnast. Sellel on teatud asjade arengul oluline roll.
    Ma arvan, et vaba turumajanduse situatsioonis poleks ilma sponsorluseta võimalik tippsport, paljud kultuuriüritused jms. Sponsorlus näitab suhet ühiskonda. Kui ettevõte osaleb aktiivselt ühiskonna elus, siis näitab see, kas ta toetab seda ühiskonda või mitte ja kas ta on huvitatud veel millestki muust peale oma äri. Keskkonna areng loob ka äriks paremad tingimused.
    Sponsorlus on kindlasti kasulik -- ühele poolele otseselt, teisele rohkem kaudselt.
    Muidugi oleneb sellestki, kuidas äri läheb. Kui äri üldse ei lähe, ei saa rääkida ka sponsorlusest.
    Sponsorluse kõrval tooksin ära heategevuse, mis on suunatud abivajajale. Eks me kõik vahel tunneme, et peame võimaluse korral kedagi aitama. Seda ei reklaamita ega toonitata eriti.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.