Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas ettevõtjal on mõtet tegelda sponseerimisega?

    Ikka on. Praegu see ilmselt kasulik ei ole, rohkem on ikka tegemist metseenlusega: annad raha sinu jaoks olulise tegevusvaldkonna arendamiseks.
    Eestis võivad sponsorlusest rääkida väga vähesed firmad. Firma nime teadvustamine -- et firma toetab mingeid tunnustatud väärtusi -- on minu arvates järjest olulisem.
    Ala peab olema meile hingelähedane ja tähtis kogu Eestile ning sellele ringkonnale, kellele meie peaksime firmana olulised olema. Teisalt on tähtis, et vastuvõttev pool oleks aktiivne ja valmis vastu võtma. Oleme sel aastal Eesti Kontserdi peasponsor, see seisneb infotehnoloogia kasutamises. Lihtsalt kellelegi arvuteid või raha anda, kes selle palkadeks või millekski muuks ära kasutab, on totter.
    Viimasel ajal on kadunud ukselt-uksele käijad, kes pole eriti läbi mõelnud, kelle käest ja kuidas raha saada. Suuremad ja tõsisemad asutused või projektid lähenevad süstemaatilisemalt.
    On kaks erinevat asja: sponseerimine ja heategevus. Meil ühendatakse need tihti ja põhiline on olnud heategevus.
    Sponseerimine tähendab seda, et kui meie aitame rahaliselt, siis tuleb see kuidagi teistmoodi -- reklaamina või mõnel muul moel -- tagasi.
    Kui võistkonnad esinevad mõne firma nime all, on see sponseerimine, mis kujundab firma imagot. Asjal on kindlasti mõtet, kui on raha ja võimalusi.
    Varem sponseerisime sporti ja korrakaitset. Meil on erastatud ettevõte. Seni, kuni pole suutnud erastamisvõlgadest vabaneda, me sellega eriti ei tegele. Ainult erandjuhul.
    Kui valikut teeme, siis lähtume kindlasti sellest, millist kasu see firmale toob. Muidu ei ole mõtet.
    Heategevuse puhul vaatame, kui hull olukord tegelikult on.
    Kui näiteks mõnda invaliidi toetada, siis miks mitte. Reis või mõni muu selline üritus paneb mõtlema.
    Ühiskonnale on see kindlasti kasulik, et ettevõtted toetavad. Ettevõte on ju ka osa ühiskonnast. Sellel on teatud asjade arengul oluline roll.
    Ma arvan, et vaba turumajanduse situatsioonis poleks ilma sponsorluseta võimalik tippsport, paljud kultuuriüritused jms. Sponsorlus näitab suhet ühiskonda. Kui ettevõte osaleb aktiivselt ühiskonna elus, siis näitab see, kas ta toetab seda ühiskonda või mitte ja kas ta on huvitatud veel millestki muust peale oma äri. Keskkonna areng loob ka äriks paremad tingimused.
    Sponsorlus on kindlasti kasulik -- ühele poolele otseselt, teisele rohkem kaudselt.
    Muidugi oleneb sellestki, kuidas äri läheb. Kui äri üldse ei lähe, ei saa rääkida ka sponsorlusest.
    Sponsorluse kõrval tooksin ära heategevuse, mis on suunatud abivajajale. Eks me kõik vahel tunneme, et peame võimaluse korral kedagi aitama. Seda ei reklaamita ega toonitata eriti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Maksueksperdid: nii surevad Eestis teenusplatvormid ja tekib suurim „tööandja“
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Tagasihoidliku kauplemispäeva lõpetasid Balti börsid positiivselt
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Läänemets liialdas. Ukraina põgenikke aitasid piiril vabatahtlikud Vene vabatahtlik: saame ukrainlastele segamatult abi pakkuda
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.