Teist aastat aset leidnud Instrutecist võttis osa 146 firmat. Seekord domineerisid paarisaja väljapaneku seas kõikvõimalike tööriistade ja lääne tehnoloogia vahendajate väljapanekud -- efektsed, värvilised, mõneti agressiivsed ja sageli võõrkeelsed.

Eesti tööstusettevõtted nii efektsed välja ei näinud, küll aga asjalikumad. Eesti firmad olid oma väljapaneku orienteerinud tulevasele koostööpartnerile, peaeesmärk oli teadvustada ennast potentsiaalsele allhanke tellijale.

Erinevate Eesti firmade boksid olid täidetud ettevõtte tootmisvõimalusi iseloomustavate detailide, pressvormide või lihtsalt tootenäidistega.

ASi Tartu Instrument väljapanekud võis jagada kaheks. Endise üleliidulise monopolisti Tartu aparaaditehase järglane oli platsis oma mõõteriistadega, mida turustatakse endise NSV Liidu vabariikides, välja arvatud Venemaa.

Teiseks Tartu firma tooteliigiks olid mitmesugused hinged, käepidemed, haagid ja kõikvõimalikud pressvormid. Firma esindaja sõnul on Tartu Instrument maailma suurim hingetootja ja nende klient on üks Rootsi luksuslaevade ehitaja.

Eesti Talleks oli väljas hüdraulikaseadmete, haagisenäidiste ja muu endisele ekskavaatoritootjale iseloomulikuga, tõendamaks, et Tallinnas tugevalt tegevust kokku tõmmanud firma endiselt tootmisega tegeleb.

Tallinna kummitoodete tehase messiboksis vahetas firmat esindanud keskealine naine mõtteid soomlasest huvilisega. Peale korvpallide hakkas silma valik kummivorme ja tefloniga kaetud metallist detaile. Kuigi valik ei meelitanud just publikut, oleks lett võinud olla veidi elavam.

Dvigateli põhitooted on tavaliselt suuremõõtmelised metallkonstruktsioonid, arusaadavalt neid messil ei näita. Kõiki olulisi töötlemistehnoloogiaid tutvustas videopilt, mis andis tehasest küllalt hea pildi.

Dvigateli tootenäidiseid poleks boksis ehk vajagi olnud. Firma esindaja ei uskunud, et suur klient neid messil avastab.

ASi Lameta keeviste ja Eesti Põlevkivi mehhaanikatehase väljapanekud olid samuti asjalikud ja mitte millegagi liialdavad. Nende kõrvuti asetsevate bokside ees ummistus huvilistest, mis on vist märk, et väljapandu inimesi huvitas.

Reeglina esindas Eesti tootjat vanem mees, kes lihtsaimagi pärimise peale küsijat hindavalt vaatas ning seejärel pikalt ja vahest liigagi põhjalikult tehnoloogia ära seletas.

Igal juhul oli see usaldusväärsem kui mõnes boksis ilutsenud kruvikeerajaga ja miniseelikus preili kommentaarid müüdava kohta. Seega -- vanemad mehed müüsid firma imagot, noored ja aktiivsed esemeid.