• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlakirjadest

    Juba mõnda aega räägitakse võimalikust kaitseministeeriumi kulude katteks toimuvast Eesti riigi võlakirjaemissioonist. Spekulatsioonides kõlama jäänud järgmisel aastal vajaminev laenusumma on 240 miljonit krooni. Riigieelarve projekt lubab kaitseministeeriumile 762 miljonit krooni. Kogu ministeeriumi arenguprogrammis ette nähtud summa oleks 1,4 miljardit krooni.
    Kas need summad ministeeriumis ka veel täna aktsuaalsed on, ei õnnestunud mul välja selgitada, kuna ministeeriumi kantsler Toomas Kitsing ei suutnud või ei soovinud mitme päeva jooksul leida aeg lühikeseks telefonivestluseks. Tundub, et kaitseministri Andrus Ööveli antud lubadus olla avatum, ongi vaid lubaduseks jäänud.
    Siiani on Eesti, erinevalt meie lõunanaabritest lätlastest ja leedukatest, hoidunud riiklikke võlakirju emiteerimast. Nemad laenavad mõnuga. Paraku ei näi nende kahe riigi majandus Eestiga just sammu pidavat. Eks saadud raha tule ikka lõpuks protsentidega tagasi maksta, mis pahatihti laenamise hetkel meeldegi ei tule. See-eest elavad meie kohalikud omavalitsused tublilt võlgu ja pole vahet, kas tegemist on riikliku või kohaliku omavalitsuse obligatsiooniga. Laenu andja arvestab mõlemal juhul riigi garantiiga.
    Maailmas ei ole ebapopulaarsemat asja kui relvatehingute finantseerimine. Seega tuleks kõva valuuta baasil relvade ostuks emiteeritavad võlakirjad kuidagi keskkonnasõbralikeks maskeerida. Või deklareerib valitsus, et laenab oma eelarve puudujäägi katmiseks ja kandib saadud summad ümber.
    Jah, ega meid ikka NATOsse ei võeta, kui vajalikul tasemel armeed pole. Aga kas selline kaitsevägi on meile ikka jõukohane? Või vajalikki? Kas me suudame reaalse ohu korral kellelegi tõsiselt vastu hakata?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.