• OMX Baltic−0,58%303,52
  • OMX Riga−0,26%890,25
  • OMX Tallinn−0,33%2 070,86
  • OMX Vilnius−0,41%1 194,16
  • S&P 500−1,13%5 976,97
  • DOW 30−1,79%42 197,79
  • Nasdaq −1,3%19 406,83
  • FTSE 100−0,39%8 850,63
  • Nikkei 2250,9%38 176,64
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,85
  • OMX Baltic−0,58%303,52
  • OMX Riga−0,26%890,25
  • OMX Tallinn−0,33%2 070,86
  • OMX Vilnius−0,41%1 194,16
  • S&P 500−1,13%5 976,97
  • DOW 30−1,79%42 197,79
  • Nasdaq −1,3%19 406,83
  • FTSE 100−0,39%8 850,63
  • Nikkei 2250,9%38 176,64
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,85
  • 04.12.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Võlakirjadest

Juba mõnda aega räägitakse võimalikust kaitseministeeriumi kulude katteks toimuvast Eesti riigi võlakirjaemissioonist. Spekulatsioonides kõlama jäänud järgmisel aastal vajaminev laenusumma on 240 miljonit krooni. Riigieelarve projekt lubab kaitseministeeriumile 762 miljonit krooni. Kogu ministeeriumi arenguprogrammis ette nähtud summa oleks 1,4 miljardit krooni.
Kas need summad ministeeriumis ka veel täna aktsuaalsed on, ei õnnestunud mul välja selgitada, kuna ministeeriumi kantsler Toomas Kitsing ei suutnud või ei soovinud mitme päeva jooksul leida aeg lühikeseks telefonivestluseks. Tundub, et kaitseministri Andrus Ööveli antud lubadus olla avatum, ongi vaid lubaduseks jäänud.
Siiani on Eesti, erinevalt meie lõunanaabritest lätlastest ja leedukatest, hoidunud riiklikke võlakirju emiteerimast. Nemad laenavad mõnuga. Paraku ei näi nende kahe riigi majandus Eestiga just sammu pidavat. Eks saadud raha tule ikka lõpuks protsentidega tagasi maksta, mis pahatihti laenamise hetkel meeldegi ei tule. See-eest elavad meie kohalikud omavalitsused tublilt võlgu ja pole vahet, kas tegemist on riikliku või kohaliku omavalitsuse obligatsiooniga. Laenu andja arvestab mõlemal juhul riigi garantiiga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maailmas ei ole ebapopulaarsemat asja kui relvatehingute finantseerimine. Seega tuleks kõva valuuta baasil relvade ostuks emiteeritavad võlakirjad kuidagi keskkonnasõbralikeks maskeerida. Või deklareerib valitsus, et laenab oma eelarve puudujäägi katmiseks ja kandib saadud summad ümber.
Jah, ega meid ikka NATOsse ei võeta, kui vajalikul tasemel armeed pole. Aga kas selline kaitsevägi on meile ikka jõukohane? Või vajalikki? Kas me suudame reaalse ohu korral kellelegi tõsiselt vastu hakata?

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele