• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uued ruumid aastavahetuseks

    Äripäev uuris ehitusfirmadelt, millised hooned valmivad Tallinnas enne aastavahetust. Suurematel ettevõtjatel on korraga töös mitu objekti ja nad kinnitasid, et aastavahetus pole erinevalt kümne aasta tagusest ajast nii oluline tärmin ehitiste üleandmisel. Sellele vaatamata valmib veel detsembris mitu büroo- või tootmishoonet ja renoveeritakse senise funktsiooni kaotanud maju.
    Eesti Mobiiltelefoni (EMT) peakontor Lasnamäel on sel aastal valmivatest büroohoonetest suurim, kinnitas ehituse peatöövõtja, ASi EMV ehitusdirektor Peep Siitam juba kevadel. Krundi suurus on 4884 ruutmeetrit, samapalju on hoones ka üldpinda.
    EMT peadirektori Tõnu Tee ütleb hoone ehitusmaksumuseks üle 40 miljoni krooni, koos sisustusega ületab maksumus 50 miljonit krooni. Tema sõnul katab firma kõik uue majaga seotud kulutused omavahenditest.
    «Sisse kolime aasta alguses ja maja avame 31. jaanuaril, meie GSM-võrgu teisel aastapäeval,» lausus Tee.
    EMV hakkas EMT maja ehitama aprillis. «Sel ajal on minu kõrvu jõudnud suhteliselt vähe hoone ehitusega seotud probleeme,» väitis Peep Siitam. Tema sõnul on EMT büroohoone kaasaegne ehitis, kus kasutatakse automaatseid juhtimis- ja jälgimissüsteeme.
    Liikluskindlustuse fondi peahoone Tööstuse tänaval valmis mõned nädalad tagasi, abihooned antakse ASi Feer ehitusdirektori Urmas Jakobsoni sõnul tellijale üle enne jõule.
    Liikluskindlustuse fondi peadirektor Veljo Tinn ütles, et fond sai rekonstrueerimist vajava hoone enda käsutusse 1994. aasta juunis ja renoveerimistööd võtsid aega üle kahe aasta. Varem kuulus hoone Tallinna meretehasele.
    Tinn kinnitas, et eelmisest hoonest jäid järele ainult müürid ja osa keldri laest. Ehitati uued vahelaed, uksed ja aknad, rääkis Tinn. Tema sõnul suurendas töömahtu ka see, et kõik kommunikatsioonid tuli endise meretehase võrgust ühendada linna võrku.
    Kaks aastat tagasi sai liikluskindlustuse fond hoone riigilt omale 1,6 miljoni krooni eest, praeguseks on maja väärtus tõusnud Tinni hinnangul 10--15 korda.
    «Maja on liikluskindlustuse garantiifondi kattevara. Kuna selle väärtus on suurenenud, saame võtta ka rohkem riske,» lausub Tinn. Tema sõnul finantseeriti ehitustöid peamiselt piiril autode kindlustamisest laekunud vahendite arvel.
    «Liikluskindlustuse fond on oma lühikese tegevusaja jooksul juba kaks korda kolinud, loodan, et enam seda teha ei tule,» sõnas Tinn. Liikluskindlustuse fondi kõrval saab renoveeritud hoones endale ruumid ka tolliameti koolitusosakond.
    Soome kapitalil põhinev elektroonikamooduleid tootev AS Elcoteq Tallinn alustas tootmise laiendamist aasta alguses. 15. juunil panid presidendid Lennart Meri ja Martti Ahtisaari tehase laiendusele nurgakivi. Laienduse teine etapp antakse seadmete montaazhiks tellijale üle aasta lõpus.
    Elcoteq Tallinna tegevdirektori Ilmar Peterseni kinnitusel tingisid tehase laiendamise nii firma hea töö, kui soodus turupositsioon. «Aeg on meile soodne, kuna kogu maailmas kasvab elektroonikaturg aastas seitse protsenti,» rääkis Petersen. Tema kinnitusel maksab tehase laiendus kokku ligi viissada miljonit krooni. Summa hõlmab ka tehnoloogilisi seadmeid, tootmismaterjale ja koolitust, lisas Petersen.
    Tehase pindala suureneb kaks korda ja tootmismaht kolm korda. «Seda eelkõige tootmise efektiivsuse ja automatiseerimise astme tõstmise kaudu,» sõnas Petersen.
    Ehituse peatöövõtja, ASi FCM juhatuse esimees Tiit Kuuli kinnitas, et FCM pidi antud ehitusel teostama komplitseerituima seadmete paigaldamise oma praktikas. «Õhukonditsioneerid tagavad tehases aastaringse püsiva temperatuuri ja õhu niiskuse, mida on kõrgtehnoloogia tootmisel vaja,» lausus Kuuli.
    Ilmar Peterseni sõnul ei kavatse Elcoteq Peterburi maanteel asuvat tootmisüksust enam laiendada.
    Harju Ehitus annab homme tellijale üle Koplis asuva elu- ja büroohoone. Harju Ehituse direktori Aare Neudorfi sõnul tulevad hoonesse lisaks 33 korterile ka kauplus, büroo ja Ühispanga kontor. Büroopindu on kokku 220 ruutmeetrit ja kauplusepindu 385 ruutmeetrit.
    Tellija, Ühispangale kuuluva kinnisvarafirma ASi PF Koda juhatuse esimees Jaanus Sula ütles, et firma kavatseb maja tervikuna maha müüa. Suurest kasumist müümisel tema sõnul rääkida ei saa.
    Aare Neudorfi kinnitusel on hoone ehitusmaksumus 20 miljonit krooni. «Eelmise aasta novembris, kui alustasime, oli see akende, uste ja katuseta kivikast,» lausus ta. Ühispank omandas majakarbi kolme miljoni kroonise võla katteks RASi Ookean pankroti käigus.
    Sellel nädalal annab ehitusfirma Koger & Sumberg ASile Astrodata üle arvutifirma büroohoone Liivalaia tänaval. Astrodata tegevdirektor Jaak Anton põhjendas Tartu firma laienemist Tallinnasse sellega, et 80 protsenti arvutiturust on koondunud pealinna.
    Astrodata ostis kapitaalremonti vajanud ennesõjaaegse hoone aasta alguses, juulis alustas renoveerimistöid Koger & Sumberg. Ruumipuuduse leevendamiseks ehitati majale üks korrus peale.
    Jaak Antoni sõnul läks hoone rekonstrueerimine maksma 3,5 miljonit krooni. «Juba praegu tundub, et varsti jäävad meie müügi- ja laopinnad siiski kitsaks ning seetõttu plaanime ehitada praeguse hoone kõrvale uue ja kõrgema maja,» lausus Anton. Tema kinnitusel võib laienemise projekt teostuda lähiaastatel ja selle elluviimiseks tahab Astrodata kaasata ka teisi arvutifirmasid.
    Kuigi Astrodata laiendab oma tegevust Tallinnas, jääb firma peakorter Antoni sõnul ikkagi Tartusse.
    Kindlustusseltsi Bico uue büroohoone projekteerimist alustas AS FCM veebruaris. Kuigi Lauteri tänaval rekonstrueeritava endise ühiselamu lepingujärgne valmimistähtaeg on veebruaris, kavatseb ehitusfirma juhatuse esimehe Tiit Kuuli kinnitusel hoone tellijale üle anda detsembri lõpus.
    Bico Invest OÜ projektijuhi Andrus Olopi sõnul on esimesel neljal korrusel büroopinnad ja kahele ülemisele korrusele tulevad korterid. «Bico käsutusse jäävad teine korrus ja veerand esimesest korrusest,» ütles Olop. Tema sõnul tulevad hoone keldrikorrusele teenindusfirmad ja võib-olla rajatakse ka restoran. Hoone üldpind on 5200 ruutmeetrit ja rekonstrueerimistööde maksumus ületab 30 miljonit krooni.
    Tiit Kuuli kinnitusel on nii suure maja rekonstrueerimine Tallinnas suur projekt. «Linnas on piisavalt amortiseerunud hooneid, mille praegune funktsioon ei vasta omaniku soovile. Seetõttu on rekonstrueerimistöid edaspidi piisavalt,» lausus ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Keskpanga kohtumine pani turud langema
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Jaan Kalmus: 35 aastat kroonikuna kaamera taga
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Juubel: 80aastased Eesti ettevõtjad, kes on jätkuvalt sadulas
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.