Alampalk tõuseb ligi 200 krooni võrra

Tööstuse ja tööandjate keskliidu tegevdirektor Viljar Veskiväli sõnas, et valitsuse ettepanekul hakkaks alampalk kehtima mitte järgmise aasta alguses, vaid pärast seda, kui riigikogu muudab teised alampalgaga seotud seadused. «Kui seda tehakse jaanuari jooksul, jõustub uus alampalk veebruaris, kui mitte, siis märtsis,» selgitas Veskiväli.

Alampalgaga seotusest tuleb lahti raiuda täitevametnike ja ajateenistujate palgakulud, stipendiumid ja süüdimõistetute töötasud, rääkis Veskiväli. Mõni aasta tagasi seoti samal põhjusel lahti ka vanaduspensioni sõltuvus alampalgast.

Veskiväli toonitas reedese kohtumise puhul osalusdemokraatia seadustamist. «Jõudsime kokkuleppele, et valitsus esitab kõik töö- ja sotsiaalvaldkonda hõlmavad seaduseelnõud tööandjatele ja töövõtjatele tutvumiseks,» rääkis Veskiväli.

Eesti ametiühingute keskliidu esimehe asetäitja Ülle Purga sõnul on minimaalpalga tõus oluline eriti erasektoris töötava inimese jaoks. «Neid inimesi, kes saavad riigilt palka alla 800 krooni, on vähe. Minimaalpalga tõstmine ei võta riigieelarvest palju raha.»

Purga sõnul kehtestab valitsus riigieelarvest palgasaajate astmestiku oma määrusega. «Valitsus võib edukalt neid astmeid üksteisele lähemale nihutada, ei pea kõigil astmeil ühevõrra palka tõstma,» rääkis Purga.

Ametiühingute arvutused alampalga tõusuga seotud kulutustest riigieelarves näitavad, et näiteks 800kroonise alampalga kehtestamiseks ja esimese 15 astme palgatõusuks kulub vaid 5 mln kr.