• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Epeks hajutab riski Hiiumaa vetesse

    Hiiu Kalur annab koos kümnekonna tütarfirmaga poole saare majanduskäibest. «Hiiu Kalur on saarel väga heas kirjas ja seal on prestiizhikas töötada,» sõnab Hiiu maavanema asetäitja Kalev Kotkas.
    Hiiu Kaluri 600--800 töötaja palk on võrreldes teiste majandusharudega saarel küllalt kõrge. Hiiu Kaluri tütarfirma Dagotar finantsisti Viivi Illisoni sõnul on keskmine palk Hiiu Kaluris ligi 3000 krooni.
    Kui veel aasta tagasi ei suutnud kohalikud elanikud saarele saabunud turistidele oma suuri sadamaid ja kalatöötlemistehaseid mitte näitamata jätta, siis sellest suvest on vaimustus asendunud nukra äraootamisega. Põhjuseks on hiidlaste eelarvamus Tallinnast tulnud kalatööstuse omanike tulevikuplaanide kohta.
    Hiiu Kaluri nõukogu esimees Heino Priimägi hoidub targu kommenteerimast oma osalust Epeksis. Aastatepikkusele kolhoosijuhi kogemusele viidates kinnitab ta, et põllumajandus jääb väga konservatiivseks ja aeglase käibega majandusharuks, mistõttu Epeks võtab nüüdsest suuna kiirema käibega ettevõtmistele.
    Priimäe sõnades peegeldub Epeksi omanike osaline pettumus senitehtud investeeringute kiires tasuvuses. «Mereressurss on olemas ja kala tarbimine on meil tunduvalt väiksem kui ta olla võiks, pluss kalale on väljaspool Eestit piisavalt turgu,» põhjendab Priimägi Hiiu Kaluri väljavalimist.
    Hiiu Kaluri kontserni moodustavad AS Dagofisk, mis töötleb peamiselt vääriskala ja ekspordib seda läände, AS Dagomar, mis on spetsialiseerunud kilu ja räime püügile Balti meres ning krevetipüügile Kanada ranniku ääres, samuti AS Dagotar, mis valmistab kalakonserve. Lisaks on kontsernil kümmekond tütarfirmat, mis tegelevad alates raamatupidamisteenuste pakkumisest kuni ehituse ja hotellinduseni välja.
    Epeks ostis mais Krediidipanga käest 42,2 protsenti Hiiu Kaluri aktsiatest, millele hiljem lisandusid ka tresooris olnud aktsiad. Septembris suurendasid aktsionärid eesotsas Epeksiga 10,5 miljoni kroonist aktsiakapitali 15 miljoni võrra, mille järel Epeksi osalus ettevõttes suurenes veelgi.
    Emissiooni tingis täiendav investeeringute vajadus. Oma osa oli selles ka Dagofiski ja Dagotari poolaasta kahjumil.
    Kuigi Hiiu maavanema abi Kalev Kotkase sõnul on Hiiu Kalur esimene põllumajandusreformi edukalt läbinud ettevõte Hiiumaal, kinnitavad nii Dagomari nõukogu esimees Heiko Viks kui Heino Priimägi, et kontsern oli laiali valgunud ja iga ettevõte tegutses paljuski vaid oma huvides.
    Epeksi esimesed pool tegevusaastat Hiiumaal on kulunud löögijõu koondamiseks taas ühte rusikasse. «Kindlasti püsivad antagonistlikud probleemid Dagomari ja Dagotari vahel, sest püügifirma püüab alati kala kallilt maha müüa, konservide tootja tahab aga võimalikult odavalt osta,» lausub Priimägi. «Ei tohi tekkida olukorda, kus Dagotaril ei ole kasulik Dagomarilt osta ja Dagomar peab oma kalale leidma mujal turgu,» lisab ta.
    Epeksi vankrirataste kodarates on ka oma kaigas. Selleks on kohtuvaidlus, kas Epeksi ostetud aktsiad kehtisid sel hetkel või mitte.
    Paljud, nende seas ka 20 aastat Hiiu Kaluris töötanud väikeaktsionär Agu Kohari, leiavad, et 1994. aastal omandas Krediidipank Hiiu Kaluri kustutamata, kuid juba väärtuse kaotanud aktsiaid. Kohari sõnul on aktsiate kehtivuse kaotamist tunnistanud ka väärtpaberispetsialistid.
    Heino Priimägi peab vajalikuks märkida, et pärast aktsiaemissiooni ei tohiks kellelgi enam Epeksi heasoovlikes investeeringutes kahtlust olla. Agu Kohari kinnitab, et väikeaktsionärid ei soovi Epeksilt osalust ära võtta. «Epeks omandas need aktsiad kui heausklik ostja ning tema pole milleski süüdi,» tunnistab ta.
    Kahari lisab, et kuna Epeks on aktsiaemissiooni kaudu tõestanud oma huvi kalatöötlemise jätkamise vastu, võib juba üsna pea tulla kõne alla ka kohtuväline lahend.
    Hiidlastele on jäänud arusaamatuks, miks ei võidelnud Hiiu Kaluri mehed viimastel kohalikel valimistel oma positsioonide ja huvide eest. Epeksi peadirektor ja Hiiu Kaluri nõukogu liige Toomas Kõuhkna põhjendab passiivsust sellega, et Epeksi strateegiasse kuulub teadlik poliitikas mitteosalemine. «Kõigega ei jõua ka tegeleda, meie tegeleme majandusega,» väidab ta.
    Hiiumaa ettevõtluskeskuse direktor Aivar Pere peab sellist suhtumist taunitavaks, kuna väga tihti kurdavad saare ettevõtjad ebasoodsa ettevõtluskliima üle, samas kui suurettevõtjad näitavad üles passiivsust olukorra parandamiseks. «Ma ei ole rahul, et kohalikud majandusmehed pole hoidnud oma kohti omavalitsustes,» ütleb ta.
    Kalev Kotkas märgib, et maavalitsuse ootus Hiiu Kaluri uute omanike suhtes on, et nad suudaksid oma ettevõtetes säilitada töökohad, mida Hiiumaal niisama lihtsalt ei leia.
    Heino Priimägi on alustanud uute turgude otsimist ja usub, et Ukrainast võib saada üks Hiiu Kaluri tähtsamaid turge. «Ukraina on selline koht, et kui inimene on vaene, siis süüakse palju leiba ja liha osta ei jõuta,» jagab ta oma tähelepanekuid. «Kala, nagu kilu ja räim, on aga alati lihast odavam ja see seal läheb,» lisab ta.
    Tõestuseks, et Epeksil on Ukraina turuga tõsi taga, nimetab Priimägi ühe oma inimese alaliselt elama ja tööle asumist sinna. «Suund on müüa reatarbijale ja suurtes kogustes,» ütleb ta.
    Priimägi lausub, et vastavalt läbirääkimistele Ukrainas võib Hiiu Kalur enda kasutusse saada ka osa Musta mere kalalaevastiku püügilaevu, et alustada Ukraina varustamist sealt püütud kalaga.
    Investeeringute prioriteedid on ka külmamajanduse ning sorteerimis- ja kala vastuvõtu punktide väljaehitamine Lehtma sadamas.
    Dagomari nõukogu esimees Heiko Viks lükkab ümber saarel levivad kuuldused nagu plaaniks Epeks hakata maha müüma Hiiu Kaluri suurimat varandust -- laevastikku. Dagomaril on praegu kümme kalalaeva, mis püüavad Läänemerel, ja kaks laeva Atlandi ookeanil.
    «Oleme plaaninud tulevikus hoopis laevu juurde osta ja vanemaid välja vahetada,» teatab Viks.
    Miks ei ole Epeks toonud talle kuuluvat kalatööstust ETFC Gruppi? Heino Priimägi ütleb vastuseks, et see ei sõltu ainult nendest, vaid ka teisest partnerist ETFC suures toiduainetetööstuse kontsernis, ASist Talinvest. Kui Talinvest oleks toonud ASi Saare Õlu kontserni, oleks Epeks ühisomandisse lisanud Hiiu Kaluri, kinnitab ta.
    Priimägi peab Hiiu Kaluri stardiaastaks järgmist aastat, tänavune käive peaks jääma eelmise aastaga samasse suurusjärku ehk 152 miljonile kroonile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Disney toob Eestisse oma voogedastusteenuse
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.