Sooja hind Tallinnas muutub

ASi Tallinna Soojus juhatuse esimees Leonid Lipavski lausus, et Tallinna Soojus on linnavalitsusele teinud ettepanekud, milles eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute, füüsilisest isikust ettevõtjate ja munitsipaal- ning riigiasutuse ehk tööstustarbiate grupi soojusenergia hind langeb 439 kroonilt 426 kroonile ühe megavatt-tunni (MWh) eest.

Elanikkonnale müüdava soojusenergia hinna suhtes esitas Tallinna Soojus linnavalitsusele kaks ettepanekut. Praegu on nendel lokaalkatlamajade klientidel, kes olid kunagi ME Linnasoojus soojusenergia tarbijad, soojuse hind 318 krooni MWh. Endise Tallinna soojusvõrguga seotud elanikkonnale kehtib praegu hind 281 krooni MWh.

Lipavski sõnul on ühe ettepaneku kohaselt mõlema kliendirühma puhul võrdne tariif 318 krooni MWh. Teise ettepaneku kohaselt tõuseb sooja hind endisest Tallinna soojusvõrgust sooja ostvale tarbijale 312 kroonini MWh.

Valitav variant sõltub sellest, kas vee hind aasta alguses tõuseb või mitte, selgitas Lipavski. Esialgsetel andmetel jääb vee hind samaks.

Lipavski sõnul on see linnavalitsusele esitatud ettepanek esimene samm elanikonna ja teiste tarbijate 1995. aastast kehtinud tariifide võrdsustamisel.

Tallinna Soojuse arendusdirektor Sergei Trifonov märkis, et praegu kehtiv kord, kus tööstustarbija maksab soojuse eest tunduvalt rohkem kui elanikkond, on pärit sotsialistlikust minevikust ning on vastuolus majandusliku loogikaga. Nii doteeritakse varjatult soojuse tarbijaid elanikkonna hulgas, lisas Trifonov.

Mustamäe haigla tehnilise osakonna juht Valeri Pink ütles, et haiglale müüdava soojusenergia hinna alanemine on igati teretulnud, sest haigla eelarves on soojuse eest makstavad kulud küllaltki suured. Külmadel talvekuudel on haiglale vaja ühes kuus soojust tihti üle 1000 MWh, kinnitas Pink.

Kontserni Baltic Color asepresident Raivo Voit ütles samuti, et tal on tööstustarbijate soojuse hinna vähenemise üle hea meel. Tariifide võrdsustamine on tema sõnul loomulik protsess.

Lipavski sõnul on Tallinna Soojuse tööstustarbijatest kliendid leidnud endale teisi energiamüüjaid Tallinna Soojuse konkurentide Eesti Gaasi ja Eesti Energia juures.

Tallinna Soojuse klientide seas on sellel aastal tööstusliku tariifiga tarbijate osakaal vähenenud 25 protsendilt 15-le.

Ettevõtjate ja eelarvelistele asutuste jaoks hinnatariifi vähendamine peatab ehk tööstustarbijate ülemineku konkurentide juurde, lausus Lipavski.

Umbes 90 protsendile Tallinna elanikkonnast soojust tootvale Tallinna Soojusele on tarbijad võlgu 140 mln krooni.

«Kui mingi musta stsenaariumi järgi uut tariifi ei kehtestata, tähendab see, et Tallinna Soojusel tekkib kahjum,» kommenteeris Lipavski. «Kahjumi katteallikaks ei ole aga keegi muu kui meie omaniku ehk Tallinna linna eelarve.»

Lipavski lisas, et Tallinna Soojusel on rida kulutusi, mis on kohustuslikud ja sõltuvad ainult energiatoodangu realisatsiooni mahust. «Peame ostma kütust, elektrit, vett, reagente ja muid materjale ning tasuma kanalistsiooniteenuse eest,» lausus ta.

AS Tallinna Soojus, mis kuulub sajaprotsendiliselt linnale, loodi selle aasta kevadel ME Linnasoojus ja Tallinna Soojusvõrgu baasil.