Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus aktsiisimäär alkoholitootjatele
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe, reformierakonna liikme Jürgen Ligi sõnul on seaduseelnõu näol tegemist varjatud tollimaksuga. Eelnõu esitasid Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson ja parempoolsete esimees Vootele Hansen. Esitajate ettepanekul hakkaks uued aktsiisimäärad kehtima tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 1996.
Jürgenson põhjendas alkoholiaktsiisi seaduse muutmist vajadusega luua kodumaistele õlletootjatele võimalikult võrdsed tingimused ELi tootjatega. Selleks tuleks Jürgensoni sõnul aktsiisimäärad senisest selgemalt klassifitseerida.
Näiteks Euroopa üks suuremaid tootjaid Heineken Hollandis toodab aastas 68 mln dekaliitrit õlut, Soome Sinebrychoff 15,4 mln dal ja nende toodang maksustataks kõrgeima aktsiisimääraga. Saku ja Tartu õlletehas peaksid tasuma poole väiksemat aktsiisimaksu.
Jürgen Ligi sõnul jagunesid rahanduskomisjoni liikmete arvamused alkoholiaktsiisi muutmise kohta kaheks. Kaks rahanduskomisjoni liiget nägid selles tagasisammu Eesti kaubanduspoliitikas ja takistust Eesti liitumisel maailma kaubandusorganisatsiooniga WTO, ütles Ligi. Neli komisjoniliiget nägid selles kauaoodatud pööret protektsionistliku sekkumise poole toiduaineturul, lisas ta.
«Mulle jäi mulje, et komisjoni enamus lähtus isiklikest huvidest,» märkis Ligi. Saku õlletehas toetas kohalikel valimistel rahaga Isamaaliidu ja parempoolsete liitu.