Savisaar julgustab välisinvestoreid

Välisinvesteeringute kliima loomise seisukohalt hindan ma kahetsusväärseks Endel Lippmaa intervjuu Äripäevas, kus ta ütleb, et Savisaar petab kogu aeg ja tema siia küll ei investeeriks, sõnab Savisaar.

Kahtlast eesmärki teenivad tahes-tahtmatult ka Lippmaa ütlused, et Tallinnas on võimule tulnud nõukogude korra tagaigatsejad, et keskerakonnal on koostööleping vene erakonnaga Eestis ja et koonderakonna koostöölepe keskerakonnaga tingib riigi tasandil järsu suunamuutuse, mis võib viia Eesti Venemaa mõjusfääri, lisab ta.

«Ma võiksin samamoodi väita, et koonderakonna viimane kongress, kus Lippmaad ei valitud juhatusse, näitab selgelt partei nihkumist tervisliku paranemise suunas,» märgib Savisaar. «Rääkida mingist lepingust keskerakonna ja vene erakonna Eestis vahel on sama tõsine jutt, nagu mina võiksin rääkida Lippmaa lepingust ühe Paldiski maantee haiglaga.» Õnneks on Lippmaa sõnade kaal ja mõju tugevasti vähenenud, ütleb Savisaar.

Eesti välisinvesteeringute agentuuri peadirektor Jüri Sakkeus ütleb, et Savisaare võimulolekul Tallinnas ja keskerakonna võimalikul liitumisel valitsuskoalitsiooniga ei ole otsest seost välisinvesteeringutega. Investeerijad tunnevad eelkõige huvi valitsuse majanduspoliitika ja selle stabiilsuse vastu, lisab ta. Eesti valitsuse majanduspoliitika, mis tugineb kindlale kroonile ja avatud kaubanduspoliitikale, pälvib välisinvestoritelt kiidusõnu, märgib Sakkeus. Tõsi küll, viimasel ajal küsitakse üsna palju võimalike kaitsetollide ja inflatsioonilise surve all oleva krooni tugevusvaru kohta, nendib ta.

Eesti Investeerimispanga president Härmo Värk tõdeb, et Eesti majandusedu üks tagatisi on olnud parempoolsed valitsused.

«Vähi ei teinud koalitsiooni Savisaarega ka seepärast, et siis oleks valitsus saanud vasakpoolse maine ja Vähil oleks olnud palju raskem läänes,» ütleb Värk. See oleks pannud ka välisinvesteerijad kindlasti mõtlema, kas tulla Eestisse või mitte, lausub tipp-pankur.

Põhiline on see, kas Eesti senine majanduskurss -- vabakaubandus, püsiv kroon ja väliskapitali ligimeelitamine -- jätkub, ütleb Rootsi ekspordinõukogu Tallinna filiaali direktor Toomas Käbin. Lääne äriringkondades ja välisinvesteerijates põhjustab ärevust võimalik kaitsetollide kehtestamine Eestis, lisab ta. Olen kuulnud nurinat, et kui tulevad need tollid, tekib bürokraatia ja vohama hakkavad altkäemaksud, märgib Käbin. Küsimus on ikkagi selles, kas Eesti toetab vabakaubandust või hakatakse tollidega kaitsma mittetulusaid majandussektoreid, lausub ta.

«Ma ei ole kuskilt kuulnud välisinvestorite ärevusest Savisaare või keskerakonna suhtes,» ütleb Käbin.