Arvi Hamburgi sõnul ei sisalda reedel allakirjutatud leping mingeid konkreetseid garantiisid ega kohustusi Eesti riigi jaoks. Reedel allkirjastatud leping on esimene ühisfirma loomiseks vajalik dokument, millele järgnevad veel mitmed, kaasa arvatud äriplaan, mis peab valmima hiljemalt 1997. aasta 1. juulil. Seejärel selgub, kas on üldse võimalik ja kasulik seda ühisfirmat teha, ütles Hamburg.

David Peterson teatas, et allkirjastatud lepingus sätestatakse täpselt tingimused ja kord, millel rajaneb ühisprojekt Eesti elektrijaamade arendamiseks ning restruktureerimiseks.

NRG Energy plaanib projekti investeerida aktsiakapitalina 50 mln dollarit (612 mln krooni) ja laenata 200 mln dollarit (2,45 mld krooni). Rohkem kui kolme miljardi kroonine välisinvesteering on suurim, mis seni on Eestisse tehtud. Eesti riik osaleb ühisfirmas Balti ja Eesti elektrijaama varaga.

Järgmise aasta esimesel poolel on NRG Energy valmis ühisfirma loomiseks investeerima 25 mln dollarit. Peterson ütles, et NRG Energy eesmärgiks on luua koostöös Eesti Energiaga tugev energeetikafirma, mis toodaks efektiivselt elektrienergiat Eesti inimestele ja tööstusele. «Me peame väga oluliseks, et loodav ühisfirma oleks võimeline kompleksselt lahendama keskkonna-, sotsiaal- ja majandusprobleeme,» lausus Peterson.

Hamburg lisas, et tema isikliku arvamuse järgi on kogu ühisfirmat ettevalmistav protsess Eesti majandusele väga oluline. «Eesti on näidanud väljapoole piire, et tegu on arvestatava partneriga,» märkis Hamburg. «Isegi juhul, kui ühisprojektist midagi välja ei tule, on see väga vajalik kogemus.»

Vähemasti saab Eesti riik USA spetsialistide osavõtul kokku korraliku äriplaani elektrijaamade jaoks. «Muidu ei saaks seda teha ainuüksi seetõttu, et puudub raha selliste spetsialistide palkamiseks,» lisas Hamburg.