Keskpankade reservide müük mõjutab kulla hinda

Kulla hinna languse möödunud aasta teisel poolel ja käesoleva aasta alguses põhjustas peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade kulla müümine. Taolisele järeldusele tulid möödunud aasta lõpul enamik analüütikuid ja kinnitus väitele saabus esmaspäeval, kui Hollandi valitsus teatas 300 tonni keskpanga valuuta- ja kullareservi kuulunud kulla müügist «hiljuti» 6,4 miljardi kuldna (45,6 miljardi krooni) väärtuses.

Möödunud aasta alguses oli kulla hinna tase võrdlemisi kõrge. Aasta keskmine kulla hind oli 387,7 USD/unts, mis oli 3,5 dollari võrra kõrgem 1995. aasta keskmiset (384,2 USD/oz tr).

Kõrgeim hind fikseeriti Londonis 2. veebruari ennelõunal tasemel 416,25 USD/oz. Aasta madalaimaks jäi 3. detsembri pealelõunane fikseering tasemel 367,40 USD/oz. Seega oli hind langenud kümne kuuga 11,7%. Käesoleva aasta esimestel päevadel langes kulla hind veelgi ja 9. jaanuari hommikul fikseeriti see Londonis tasemel 354,50 USD/oz tr, mis oli 15,05 dollarit (4,1%) madalam 31. detsembri fikseeringust.

Juba novembri alguses olid diilerid ja analüütikud veendumusel, et kulla hinna nii suure languse peamiseks põhjuseks on arvatavasti mõni keskpank, kes on müünud oma kullavarusid. Nimelt on Euroopa rahaliit kehtestanud küllaltki ranged tingimused riikide eelarvedefitsiidi ja tasakaalustatud eelarve suhtes. Seetõttu peetigi tõenäoliseks, et nende kriteeriumide täitmiseks võivad mõned riigid osa oma keskpankade kullavarudest ära müüa.

Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankades on kokku 14 300 tonni kulda. Maailma kõigi keskpankade ja teiste ametlike institutsioonide kullavarusid hinnatakse kokku 35 000 tonnile. Samas on aasta-aastalt järjest vähenenud kulla tähtsus valuutareservina. ?veitsi rahvuspank, mida loetakse kullavarude suhtes ultrakonservatiivseks, on avaldanud arvamust, et keskpank vähendab oma 40protsendilist kulla osakaalu välisvaluutareservides.

Kuni eelmise nädalani oli ametlikult teatanud Belgia, et alates 1991. aastast kuni 1996. aasta oktoobrini on Belgia keskpank müünud kokku 14,9 miljonit untsi (463 t) kulda, millest 1996. aasta müük moodustas 5,2 miljonit untsi (162 t). Samas deklareeris Belgia keskpank, et nad ei ole oma reserve müünud pärast oktoobrit. Mäletatavasti müüs 1993. aastal suurema osa oma kullavarudest ka Eesti Pank, müüdud kulla hulk oli umbes 2,3 tonni.

Esmaspäeval tuli ka teine oluline avaldus. Saksamaa liidupanga president Hans Tietmayer, kes on ka G10 keskpankade komitee esimees, kommenteeris, et G10 liikmesriikidel ei ole kavatsust lähiajal kulda müüa. Turg sellele teatele eriliselt ei reageerinud ja diilerid märkisid, et ei ole arusaadav mida see teade tegelikult tähendab.

Suurem osa analüütikuid on arvamusel, et mõned keskpangad sel aastal siiski osa oma kullavarudest müüvad. Kõige tõenäolisemateks pretendentideks peetakse Prantsusmaad, Kreekat ja Portugali. Kui nii peaks minema, tähendab see, et kulla hind võib langeda tasemele 350 USD/oz.